West Harbour – Auckland – Waiheke

IMG_20160131_171829Asjade pakkimine läks algul täitsa hästi. Ma vaatasin, et põhimõtteliselt kõik asjad pakitud ja kotis veel ruumi ülegi. Ja siis meenus järsku, et mitmed asjad ripuvad mul alles kapis ja kus mul see nahktagi ongi… Lõpptulemus oli ikkagi see, et kott sai täis ja sukk oli täis ja lõpuks oli kott ikka päris kõrge ja suur. Tassida on seda siiski üllatavalt mugav, sest matkakott on matkakott ja istub selga nagu valatult. Teine probleem oli väikese seljakotiga, mida kõhu peale tõstes sain teada, et mul on õlatagused ära veidi põlenud ja vahepeal hakkas päris valus… Aga mis seal ikka. Loodan, et ma ei hakka nahka ajama või midagi.

Lõpuks saingi West Harbourist alles peale kuute tulema, kuid sobis päris ideaalselt. Käisime Ulrika ja ee… mingi töötoa vabatahtlike juhiga sushit söömas ning siis tuli Ulrika minuga sadamasse istuma ja orkestrimuusikat kuulama. Õhtul pidi olema ka ilutulestik, aga kuna viimane buss läks West Harbourisse kell 22, siis pidi ta sellest ilma jääma. Kuni järsku, kuskil veerand kümne paiku lendasid esimesed raketid taevasse ja Auckland Anniversary Weekend ilutulestikushow algaski. Võimas! Ning kestis ka päris pikka aega.

Hiljem oli siis vaja oma kodinatega Waihekele Hekerua Lodge’i jõuda. Ma eeldasin, et pean jälle mööda metsarada kõmpima, aga sain bussiga hoopis teise teeotsa ja sealt pidi olema vaid 400m minna, mis kottpimedas tundus küll palju rohkem. Ja tõesti, seal oli nii pime, et kui ma tahvliga valgust ei näidanuks, võinuksin ma vabalt ka mõnele puule otsa kõndida või kraavi astuda.

IMG_20160201_133758

Uues kohas elamise miinused: pole õrna aimugi, kust midagi osta, mis on hea, mis on halb, kus midagi poes asub ja mis on odav või mis on kallis.

Hekerua oma basseini, jagatud tubade ja õhtuse pidutsemisega (äkki E ja T ööd tulevad rahulikumad?) on siis mõneks päevaks minu uus kodu. Tahaks juba Surfdale’i oma tuppa saada ja asjad reaalselt lahti pakkida. Uuesti pakkides on küll tunne, et matkakoti transpordikoti oleks võinud maha jätta ja pigem lennureisi ajaks koti kiletada, sest hetkel võtab see mul ära terve ühe küljetasku ja kaalub ka ikkagi midagi. Aga ülejäänud asjad on siiski vajalikud. Talveasjad muidugi mitte hetkel, aga küll ma neid tulevikus kasutan.

Positiivsetest uudistest siis ka see, et Mudbricki viib Surfdale’st ka pisut otsem tee mööda rannikut, aga isegi siis ma kahtlen, et alla 4km see ei jää. Eks vaatab, kaua ma suudan päevas 8km kõndida (+ ettekandjana astutud sammud) ja millal hakkan autot anuma.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s