#süõfoto 4. nädal

Ja ongi kolmas nädal vupsti möödas. Selle nädala fotoväljakutsega olen rohkem rahul, sest sain kuidagi rohkem proovida ja katsetada ning oli vähem “ahh, ma lihtsalt teen” pilte. Aga alustame siis jälle esmaspäevast.

21. detsember – Pakitud. Ma armastan jõulukinkide pakkimist. See ei pruugi mul küll kõige paremini välja tulla, aga selline mõnus nikerdamine ning teadmine, et sa teed kellelegi südamest kinki, on lihtsalt nii tore! Hea meelega oleks kõik oma selleaastased kingid ühele pildile saada, aga need olid juba erinevatesse kohtadesse laiali sattunud ning oma saajat ootama läinud.

DSC_7997


DSC_799922. detsember – Bokeh. 
Tõsiselt kõige keerukam asi. Ma guugeldasin selle kohta, uurisin täpselt välja, mis see on ning mis on hea bokeh ja mis on halb bokeh ja lõpptulemusena sain aru, et taust peab olema pehme ning ümarate äärtega, eelistatult ringikujulised mullikesed. Kui on nii, siis on bokeh ja kui ei ole nii, siis on lihtsalt fookusest väljas. Et… sain ma õigesti aru?

Võimalik küll ka, et minu kaameraga seda otsest bokeh efekti välja ei saa võluda. Numbrid igaljuhul mul nii madalaks ei lähe, kui peaksid minema. Samas ma vähemalt üritasin. Algul pidi pardipilt küll prooviks olema, aga kuna ma kuskilt paremaid jõulutulesid ei leidnud ning mulle see part tegelikult väga väga meeldib (emotsiooniost Zürichist), siis jääb nii nagu on.

23. detsember – Kell 21:00. Tegelikult kui nüüd ausalt rääkida, siis ma üritasin endiselt bokehit nuputada, aga kingituste taustal ja ilma tuledeta ei tulnud see pooltki nii vinge välja. Ja siis hakkasin hoopiski karusselliga mässama. Hea on, et Mikut ja Madist sel ajal toas polnud. Ühele neist toodi see karussell kunagi sünnipäevaks ja kuna kõik küllatulejad keeravad selle käima ja selle muusikaosa töötab endiselt ideaalselt, siis on neil tõsine vastureaktsioon, kui keegi seda näpib ja karussell jälle laulma hakkab.

Õnneks sain mina seda rahulikult näppida ja rahulikult pildistada. Ja tegelikult jään selle pildiga ka päris rahule. Ideaalis oleksid küll kingipakid rohkem udusemad ja tagaplaanil, aga kui ma neid nuppe näppisin ja selle ka saavutasin, siis ei tulnud jälle liikumine nii hästi välja, või läks lihtsalt valgus metsa või või… Igal juhul sain endale ka uue Facebooki päise foto – eelmine oli novembrikuu NaNoWriMo’t reklaamiv, nii et oligi aeg välja vahetada.

DSC_8020a

24. detsember – See õhtu. Tänavused jõulud olid selles osas väga erilised, sest on suur tõenäosus, et järgmisest perejõuludest võtan osa Skype’i teel. Ma olen reisinud ja välismaal elanud, aga alati on olnud kaks kuupäeva, kus ma olen olnud Eestis – 24.detsember ja 17.juuli. Aga eks alati tuleb elus midagi uut proovida ning jõulukuuse asemel palmid ja talveriiete asemel bikiinid, on ka miskit omapärast. Kui lumepuudus tähelepanuta jätta, siis olid mõnusad jõulud nagu jõulud ikka. Kallid ja lähedased koos, süüa ning juua ja kingipakid kuuse all.

DSC_8056

25. detsember – Kingitus. Mul on tunne, et Kati võiks mulle järgmised 90 aastat kinkida igaks sünnipäevaks ja igaks jõuluks midagi Harry Potteri maailmast ning ideed ja minu õnnelik hämmastus ei saaks kaugeltki otsa. Mul on olemas ajakeeraja, mille sain pisut hilinenud sünnipäevakingina eelmise aasta jõuludeks (oli vist?) ning see aasta vaatas kingipakki avades vastu nõiajook Felix Felicis. Kes pole Harry Potteri kuuenda osaga kursis, siis Felix Felicis on pudelisse pruulitud vedel õnn. Kui terve purgitäis korraga alla neelata, jagub õnne umbkaudu 12 tunniks. Muidugi on seda ka väga raske teha ja kui midagi metsa keeras, siis on tagajärjed kohutavad… Ma loodan, et Kati ei keeranud seda pruulides midagi metsa!

ffcomp

26. detsember – Mänguasi. Mänguasju on mul kodus rohkem kui küll, aga riiuli pealt sai välja valitud just tema. Nime tollel kenal rohelisel draakonil küll momendil pole, ent lugu on küll. Pärit on ta Leedust, minuni jõudis posti teel ja loojaks on mu Leedu sõbranna Božena, kes draakoni ise valmis meisterdas! Uskumatu, milline andekus ikkagi. Ma arvan, et ma ei suudaks midagi sellist isegi siis kokku õmmelda, kui sellest sõltuks 10 000 000 euro suurune lotovõit.

DSC_8108

27. detsember – Lemmik heli. Mõtlesin ja mõtlesin ning mõtlesin välja, et vastuseks on “vaikus”. Muidugi annab vaikust pildile püüda, aga vist sain. Arvutid ei tööta, midagi ei mürise ega kolise ega tee häält. Telefon on hääletu peal, ei ole vaja kuskile kella peale tormata ega äratuskella tirisema panna. Ei ole kedagi kodus, kellega rääkida või kelle kõndides põrand kriuksub. Olen ainult mina, voodi ja raamat. Ja see ei tähenda, et mulle ei meeldiks inimestega suhelda. Meeldib küll! Aga vahepeal on lihtsalt vajadus olla vaikuses.

DSC_8114

3 kommentaari “#süõfoto 4. nädal

  1. Päris kenad pildid ja muhe lugeda ka loomislugusid, mu meelest esimest korda sa ei kirjuta stiilis, et “ah aega polnud, ideed polnud, tegin mingi klõpsu ära” :).

  2. Pingback-viide: Minu 2015 | Tudengiraport - õppides läbi elu

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s