Otsida tööd ja elamist Uus-Meremaale. Eestis olles.

West Harbour Marina

West Harbour – sellenimelisse kohta siis ma esimeseks nädalaks end sätin. Pilt on pärit veebilehelt Not A Lonely Planet

Plaan oli selline, et enne Uus-Meremaale jõudmist otsin välja mingi toreda hosteli ning panen sinna esimeseks nädalaks toa kinni. Mul olid isegi mingid hostelite variandid juba välja otsitud ja arvestatud, et kuueses toas tuleks välja käia umbes 165$ (102€).Aga plaanidega läheb ikka nii, et need muutuvad. Kui Uus-Meremaa eestlasi koondavas FB grupis pakkus üks eestlanna üürile kahte tuba Aucklandis (täpsemalt siis nn eeslinnas), siis muidugi pidin ühendust võtma ja asja uurima. Ning kuigi seal on nädala hind kõrgem, siis otsustasin ikkagi esimese nädala tema juurest võtta. Muidugi võib küsida miks, et kas mul on rahaga priisata? Kindlasti ei ole aga tasub mõelda, et kas mingi X summa kaalub üle Y tegurid. Pärast arutelu Katiga (kellega siis veel) ja ühe teise ränduriga, otsustasin esimeseks nädalaks toa võtmise kasuks, sest:

  • Arvutasin kokku oma lennuajad. Ma veedan lennukis 25 tundi ja 10 minutit. Lisada juurde ootepausid lennujaamades ning ajavahest tulenev väsimus. Kui ma lahkun Eestist 19.jaanuari hommikul ja jõuan kohale 21.jaanuari lõunal siis… Ehk ma tahaksin võimalikult hästi välja puhata, kui ma lõpuks teisele poole maakera jõuan.
  • Kuna hostelis ei saa oma toakaaslasi ise valida, siis mul võib vedada ja võin saada need, kes tahavad puhata või siis võin saada ka need, kes pidutsevad 24/7 ning mingisest puhkamisest võin ma vaid unistada. Lisada juurde ka oht, et keegi mind mu esimesel nädalal mind kogu mu maisest varast paljaks teeb (ptüi-ptüi-ptüi).
  • Kultuurierinevused. Eestlased on ikka eestlased ja nagu eelminegi punkt ütleb, siis hostelis ma ei saa enda kaaslasi valida.
  • Küll ma jõuan hostelites ööbida ja niimoodi, et neist kopp ees. Algul tahaksin ma lihtsalt ennast välja puhata ning selleks peaks tuba ühe eestlase juures päris hästi sobima ja see, et ma maksan rohkem kui hostelis – üks nädal mind ei tapa.

Ehk siis ma tean, kuhu ma lähen, kui Uus-Meremaal maandun. Nüüd pean veel välja uurima, et kuidas täpselt sinna saada ja ongi üks samm tehtud. Ja minnes edasi töö juurde.

Kõik teavad, et suurem osa Working Holiday ajal tehtavatest töödest on nn lihttöö: farmis, baaris, hostelis jne jne. Eriti alguses, kui vaja alles sealsesse maailma sisse elada. Need on reeglina saadavad siis, kui oled juba kohal ja saad oma CVsid viia, kohaliku numbriga helistada ja paari päevaga tööpostile asuda.

Tõenäoliselt teen ka mina seda ja väga palju aga kuna see tükki küljest ei võta, siis otsin tööd ühte valdkonda, kuhu seda saab teisel pool maakera olles otsida. Ehk siis hobused. Olen seda maininud aga nüüd on aeg ka konkreetsemate olukordadeni minna. Ei, mul ei ole veel töölepingut, aga on olnud mõned pakkumised, mis on olnud rohkem kui huvitavad.

  • Lastelaager Matapouris, kus siis praktiseeritakse Parelli lähenemist.
  • Galopihobuste tall, kus on umbkaudu 500 hobust. Jah, 500. Hobustel on seal numbrid, mitte nimed. Ning ainuüksi karjatamiseks kasutatav maa-ala on seal 100 hektari võrra suurem, kui meie kodune Muhumaa.
  • Osaajaga polotalli abiliseks. See pakkumine meeldis mulle kõige rohkem, aga kahjuks mu ratsutamistase pole nende jaoks tõenäoliselt piisav, kuigi muude asjadega saaksin probleemideta hakkama. Aga no mis teha.

Ja teine töömõte, mis tuli mul täiesti lambist enne magamajäämist on nii loogiline, et tahtsin naerma hakata – miks see mulle varem pähe pole tulnud. Olen juba aastaid olnud Eestis testkülastustega tegeleva firma hingekirjas. Mõnikord teen aktiivsemalt, mõnikord mitte nii aktiivselt. Ja otseloomulikult tegeletakse selle valdkonnaga ka Uus-Meremaal. Muidugi, testkülastused ei too sisse kullamägesid, aga samas vähemalt Eestis saab ise küllaltki vabalt valida, et mida sa teed ja millal sa teed. Kui sama saaks ka Uus-Meremaal teha, oleks väga hea variandiga, mida teha kas alguses, tööde vahepeal või kasvõi reisimise kõrvale, sest kui isegi hunnikutes raha kokku ei aja, siis varblane peos on parem, kui tuvi katusel.

Kuidas aga leida, kuhu agentuuri kandideerida. Ausalt öeldes andis esmane otsing väga palju variante, aga plaanin minna seda rada pidi, et vaatan rahvusvahelisi nn katuseorganisatsioone, kuhu kuulub Eesti firma, kus mina olen ja siis leian sealsed Uus-Meremaa variandid.

Ma tegelikult kujutan täitsa ette, et osad kirtsutavad nina ning mõtlevad, et see pole ju õige seljakotiränduri kogemus kui enne minekut juba nii palju asju paika panna ja välja mõelda, aga mulle meeldib kasutada kõiki valikuid, mis mul on. Ning esimese nädala elukoha leidmine ja võimalike töövariantide uurimine seda just täpselt ongi.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s