Kõnnin pilvedes – sabakergitus ja tagasiside

1kohvikTeate, et lugemiselamus on alati üks suurepärane kink? Kellel aga sobiv lugemiselamus leidmata, siis ma siin soovitan ühte raamatut. Iseenda oma sedakorda. Kellele ma veel pole kilganud, siis sügise algul tuli mul välja raamat “Väike roosa pilet paradiisi“, kus käsitlen peaaegu kõikide suurt unistust – 30 miljoni euro suurune lotovõit. Kuidas osta? Noh, saab minult (kõige odavamalt ka veel), aga saab ka Rahva Raamatust ja Apollost. Okei, tegelikult ma ei tahtnud ainult enda saba kergitada, vaid tahtsin rääkida tagasisidest, mida ma armastan.

Eriti siis, kui see on positiivne ja muidugi ka siis kui see on negatiivne (aga samas konstruktiivne). Kurb lugu on see, et eestlased väga tihti tagasisidega ei hiilga. Loetakse ära ja jääb enda mõtetesse, et mis siis arvasid sellest. Kirjanikuna aga tahaks niiiiii väga teada, et mida keegi arvas ja mida oleks võinud teha paremini või halvemini. Ja siis kui eelmine nädal tuli mulle kiri, et keegi on mulle Goodreadsis sõnumi saatnud arvamusega “Väike roosa pilet paradiisi” kohta ja et see on positiivne, siis ma tõesti tõesti kõndisin pilvedel! Üks väike kiri ja see võib teha suurepäraseks teisel inimesel terve päeva. Või isegi nädala. Ma usun, et ma hõljun veel tükk aega sellel positiivsel enesetundel ringi.

Ehk minu palve: kui te loete raamatut, ja midagi jääb südamele või midagi meeldib – jätke sellest mingi jälg maha. Mina küll guugeldan ennast ja enda kirjutatud raamatuid ja iga tagasiside on kulda väärt. Positiivne annab märku, et olen õigel rajal. Negatiivne toob kohale reaalsuse, et seda ja toda saaks veelgi paremini teha. Ning nagu Eestis on ka presidendile ja popstaarile kerge ligi pääseda, ei ole vaja vast ka karta, et kirjanikule saadetud kiri kuskile masinavärkidesse ära eksib.

Lõpetuseks lihtsalt mõned arvamused, mis on kirja pandud “Väike roosa pilet paradiisi” kohta:

K.H. (Goodreads): See raamat hoidis mind pool ööd üleval. Nimelt ei saanud ma seda ennem käest ära panna kui raamat oli kaanest kaaneni läbi loetud. Pole ammu midagi nii kaasahaaravat lugenud, tegelased ja sündmused hüppasid raamatust välja või pigem tekkis tunne, et olen ise sündmuste keerises.
Kuigi selline lotovõidu summa tundub ebareaalne, siis sellegi poolest lugu ise oli kirjutatud nii usutavalt, väga kerge oli ennast asetada peategelase Maarja kingadesse. Tekitades korduvat tahtmise tema peale karjuda aga eks lugege ise miks see nii oli…

O.N. (Goodreads ja tema blogi, kus siis täisvariant olemas) Kes meist poleks unistanud lihtsalt sülle langenud varandusest? Bingo, Viking, Keno, Eurojackpot ja lugematul hulgal kraabitavaid lotopileteid. Valik on uskumatult lai! Eestlased on sulaselgelt lotousku rahvas! Suuremat lotopiletite kummardamist ja altarile igapäevaste(!) andamite ohverdamist olen ma oma reiside käigus ainult Sri Lankal näinud. /…/ 

Maarja defineerib end ja oma senist elu ainult Kristjani kaudu. Mõisteid “mina”, “minu soovid” või “vaba tahe” ei eksisteeri. Ta peab alateadlikult täiesti normaalseks nende vahelist suhet, kus mees kasutab tema vastu vaimset ja füüsilist vägivalda. Nõnda madala enesehinnangu ja allaheitlikuse üheks põhjuseks on Maarja suhted oma vanematega ning lapsepõlvest peale nähtud “eeskujulik” peremudel. /…/ Maarja hakkab vaistlikult jäljendama oma ema käitumismustreid ning tunneb iga Kristjani vihapurskes, üle aisa löömises, purjutamises või rusikahoobis eelkõige enda süüd. Neiu usubki tõsimeeli, et hirm ja arm peavad käima käsikäes. Nõnda vajub lotovõit romaanis tahaplaanile (aeg-ajalt puudutatakse küll Maarja tehtavaid annetusi heategevuseks) ning esile tõusevad Maarja uued ja vanad suhtemudelid.

“Väike roosa pilet paradiisi” on tegelikult romaan sõltuvussuhtest ning püüdlusest sellest vabaneda. Kõrvalseisjal on kerge öelda: “Sa pead ta maha jätma! Vaata, kuidas ta sinuga käitub. Tule mõistusele!”. Kuid Sepp kirjutab suurepäraselt lahti tunded, mis valdavad sõltuvussuhtes olevat naist. Kuidas hirm vägivalla ees jääb alatihti alla kartusele, et keegi ei armasta teda enam kunagi. Romaanis on Maarja see, kes peale Kristjani järjekordset märatsemist põlvili andestust palub ja lubab paremini käituda. Tundub lihtne oma asjad võtta ja ära tulla, kuid veelgi lihtsam on tagasi pöörduda, kui uut elu alustada. Alatihti kaalub hirm tundmatuse ees üles hirmu kodus ootava “karistuse” ees. Seda nii romaanis, kui ka reaalses elus. Kahjuks iga vägivalla all kannatav naine ei saa võita miljoneid ja osta endale piletit paradiisi./…/

M.L. (Facebook): /…/ Mulle meeldis see, et kogu see lotovõidu jutt, vähemalt mind pani küll õhtuti mõtlema, et kuidas mina käituksin, kas suudaks seda kõike saladuses ja tagasihoidlikuna hoida, nagu Maarja, või naudiksin suurt tähelepanu ja eputaksin oma uue Porche Panameraga. Igaljuhul alati peale raamatu lugemist oli hea magama jääda ja kaasa mõtlema suutsid mind panna. Ja oskad mõnusalt ja lihtsasti jälgitavalt kirjutada, tõesti hea oli lugeda ja kordagi ei pidanud sama lauset kaks korda lugema, et ükski seik kogemata kaduma ei jääks. palun õpeta seda Tuuli Kochile ka.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s