KKK Uus-Meremaale minemisest

DSC_7686Üks kolm viis päeva vähem kui kaks kuud on jäänud selleni, et astun Tallinnas lennukile ja pärast mitmete lennukite vahetamist astun Uus-Meremaa pinnale. Veel on vaja ära teha rahvusvaheline juhiluba, otsida sobiv reisikindlustus (hobustega töötamise mõte on sellest asjast tõelise hullumaja teinud) ja panna kõrvale nii palju raha, kui õnnestub – hahaha, hea nali, see raha läheb nii või naa musta auku.

Aga kuna Uus-Meremaa on paljudega ka jutuks tulnud, siis mõtlesin teha väikese KKK ehk Korduma Kippuvad Küsimused.

Kuidas sa julged?/Kas sa ei karda?

Kardan ja kuidas veel! Millalgi Katile helistasin, siis ütlesin, et “Tead, ma tabasin just ära, kui lähedal Uus-Meremaa päriselt on ja nüüd on mu kõhus tühu auk.” Aga samas soov reisida on suurem. Muidugi on mul mõtted, et mis mul arus oli ja miks ma ei või kodus passida aga tõenäoliselt varasemad positiivsed kogemused välismaale kolimisel aitavad mul ka nüüd pead vee peal hoida.

Mis Mikust saab?

Mis tast siis saama peaks? Olgu olgu, ma tean küll, et paljudel on suhtes olevate inimeste välismaale kolimisega arvamus, et kas koos või siis üldse mitte. Minust on aga see idee mööda läinud. Muidugi ma pakkusin Mikule, et tulgu ka ja üritasin seda vinget ideed igati maha müüa, aga kui ta silmi pööritas, siis see suur üllatus mulle polnud. Reisikire ja ideaalse reisi mõiste osas paikneme me skaala eri otstes. Lisaks on tal töö, mis talle väga meeldib aga mis ei pruugi teda aasta jagu oodata, nii et mul pole ju õigust mossitada, et “Tule kaasa, sa pead tulema, muidu ma ei saa ju minna!”. Ja tegelikult aasta… see lendab. Aga sellest lähemalt järgmises punktis ehk:

Ja lähedki üksi?

Lähen jah. Ma üritasin sõpru ka veenda aga kui oli selge, et keegi neist minuga kaasa ei kabluta, siis üks variant on see, et ma ohkan ja kirjutan mõtte korstnasse ning teine variant on see, et ma ohkan ja lähen üksinda. Miks ma ei karda seda üksinda minekut? Esiteks seetõttu, et aeg lendab! Ma elasin Saksamaal viis aastat tagasi (!), ma ei mõtle sellele iga päev, kõik tollased olulised sõbrad on endiselt mu elus ja kindlasti ma ei kahetse seda, et ma läksin. Kui ma mõtlen 10a edasi, siis ma usun, et ma kahetseksin pigem mitte minekut kui seda, et ma läksin. Ja teiseks, see et ma ei lähe Eestist sõpradega, ei tähenda, et ma seal üksinda oleksin. Mul on nt kontakt loodud ühe Eesti tüdrukuga, kes maandub minust nädal aega varem Aucklandis, hoian silma peal ka blogijatel ja ma tean (taaskord tänu Austriale ja Saksamaale), et ka kohapeal leiab sõpru ja leiab nii häid sõpru, et tagasitulek ja nendeta elamine tundub nii raske ja keeruline. Kolmandaks, üksinda ei ole alati nii halb reisida. Tõesti, ei ole. Kui osata iseenda seltsi nautida ja mitte teha üksinda olemisest probleemi, siis see polegi probleem.

Mida sa seal tegema hakkad?

Lühike ja aus vastus: “Ma ei tea.” Pisut pikem vastus on see, et eks ma tõenäoliselt kuskil farmis, kohvikus, baaris vms “lihttööl” lõpetan. Kuigi jah mul on hea haridus, siis tegelikult ma erialasele kuskile tööle ei saaks, sest mis kool võtaks nt endale sotsiaalpedagoogi, kes saab olla vaid 3 kuud? Rääkimata sellest, et tõenäoliselt tuleks teha punt lubasid ja tõendeid ja… ma ei viiiitsiii! Teine asi, mida ma olen aga ka mõelnud on töö tallis. Olen ka kahele tallile juba kirjutanud, et äkki võin nendega jaanuaris saabudes ühendust võtta. Vastanud nad küll pole (see eest on pakutud tööd Californiasse ja Norra) aga no mis sellest… Siin on muidugi miinuseks see, et kui ma lisan töö hobustega (ohtlik töö) ja ratsutamise (mis võib ka töö osa olla aga mis samas on ohtlik sport), siis on kindlustuse hinnad kohe laes. Või isegi läbi lae… Nii et ma ei taha endale hetkel ära osta reisikindlustust, mis katab mõlemaid ja siis avastada kohapeal, et tegelikult mul ei õnnestu tallis ikka tööd leida… Aga eks ma kaalun erinevaid variante.

Kui kauaks sa lähed?

Väga tavaline ja arusaadav küsimus, aga vastus on taaskord “Ma ei tea.” Mul ei ole tagasisõidupiletit ostetud. Ma ei tea isegi, kust kaudu ma tulen! Ideaal oleks läbi Lõuna-Korea tulla, et Yennyt külastada aga elame ja näeme. Samas ma ei tea isegi seda, kas ma olen seal aasta ära. Kui mulle mingil x põhjusel ei meeldi, siis ma võin ka juba seitsme kuu pärast tagasi tulla. Ma usun küll, et alla kuue kuu ma ei ole ja seda väga lihtsal põhjusel – ma tahan oma sünnipäeva talvel tähistada!!! Ja Eestis mul selleks võimalust pole, kui just aastaajad oma kohti ei vaheta.

 Veel küsimusi? Andke tulla!

Advertisements

3 thoughts on “KKK Uus-Meremaale minemisest

  1. ”Missugune kool võtaks nt endale sotsiaalpedagoogi, kes saab olla vaid 3 kuud?” Sa võid imestuda, kui leiad kuulutuse nö. ”casual” kohale, kus kutsutakse inimene välja siis kui neil näiteks keegi on haige või mingi lisaprojekt/-töö ajutiselt vajab tegemist. 😉

  2. Pingback: Viis päeva veel jäänud: nimekiri ja pidu | Tudengiraport - õppides läbi elu

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s