Artikkel ajalehes ja muud reklaamijuttu

artikkel2Ma olen ajalehes! Super! Aga see pole nüüd ainus reklaam, millele mõelda tuleb. Keda veel ei ole sellest teavitanud, siis eelmine nädal tuli mul välja neljas raamat! Jessss! Aga alati on küsimus ka selles, et mis saab edasi, kui raamat trükist väljas, mõned eksemplarid endale koju taritud ja ülejäänud saadetud laia ilma endale uut armastavat omanikku otsima.

Ma tean, et on inimesi, kes loevad mu raamatuid ja leiavad, et see oli ajaraisk. Ja ma tean, et on inimesi, kes armastaksid mu raamatuid, aga kes neid kunagi ei loe, sest nad lihtsalt ei tea, et need eksisteerivad. Muidugi võib tekkida mõte, et ju siis raamat pole nii hea, kui seda ei teata. Reaalsus on lihtsalt see, et isegi Eestis ilmub nii palju raamatuid, et nende vahele kaotsi minna on jube kerge. Ja kui info raamatu olemasolust sinuni ei jõua, siis sinna see raamat jääbki – teadmatusse.

Muidugi on mu raamat müügil suurtes raamatupoodides – Apollos ja Rahva Raamatus – ning ka väiksemates. Ent mina ei mäleta viimast korda, kus ma läksin raamatut ostma, teadmata millist raamatut ma osta tahan. Rahva-Raamatu Raamatuturule võin küll pärleid otsima minna aga mitte värskelt ilmunud teoste hulka. Uhiuuena ostan reeglina raamatu, mille kohta ma varasemast tean, et 99% tõenäosusega see meeldib mulle. Mis viib taaskord selleni, et kuidas jõuda oma lugejani ja tekitada inimeses see tunne, et 99% mu raamat meeldiks talle ning ta tahab seda osta.

Muidugi peab reklaami tegema ja siin on valikuid palju. Ma võiksin nt kleepida enda kehale loteriipiletid (läheb teemaga kokku), seista keset Raekoja platsi, Viru keskuses või mujal käidavas kohas ja iga inimene, kes mu küljest loteriipileti tõmbab, saab ka info selle kohta, et mul tuli raamat välja. Lõpuks oleksin ma paljas kui porgand ja pildid sellest (koos infoga raamatu olemasolu kohta) siis ka erinevates portaalides. Idee on hea, reklaami (igasugune reklaam on hea reklaam) saaks rohkem kui rubla eest aga ma eee…. vist jätaksin vahele.

Kogu reklaamimise teema teeb minu jaoks raskeks see, et ma ei suuda minna inimeste juurde: “Oooo, tead, ma kirjutan ja mul tuli raamat välja. See räägib sellest ja sellest. Meeldib? Mine osta ja anna teada, kuidas meeldis!” Ma olen väga väga tagasihoidlik ja ma võitlen sellega teadlikult, et tunnistada, et ma kirjutan ja mul on raamatud ka trükitud kujul olemas.

Mis reklaami mu värske teos siiani on saanud?

  • Väike nupuke ilmumise kohta oli Maalehes ja Õhtulehes (Yeeee! Aitäh teile!)
  • Artikkel Raplamaa Sõnumites
  • Goodreadsis oli loosimine
  • Minu blogi!
  • Minu Facebook (125like’i selle teavitamise postituse all. Minu jaoks suur asi, kellegi teise jaoks on vist naerunumber)

Ja noh… see ongi vist kõik. Ma ei suuda ka spämmida täiega, sest ma ei taha kellelegi pinda käia. Juba see, et ma oma raamatust hetkel blogis nii palju kirjutanud olen, on justkui kuristiku äärel balansseerimine, et kas läheb nüüd paljuks või mitte… Aga muidugi on mul mõtteid, mida veel teha võiks sest ma tõesti TAHAN lugejateni jõuda, ma lihtsalt väga ei julge…

  • Kahe inimesega on arutelu, et nad aitavad mul enda piirkonnas esitluse (või kohtumine lugejatega) korraldada. Ma hetkel nimesid ja kohti ei anna, aga kui asjad selgemad, siis kindlasti enda tagasihoidlikul moel kuulutan ka.
  • Tahaks väga teha sellise kohtumise/esitluse/tšillimise Living Room Cafe’s, sest seal ma seda raamatut kirjutasin, seal oli meil NaNoWriMo ja seal istuvad ka mu raamatutegelased…
  • Plaanin teha ühe raamatuga seotud pildistamise Tallinnas ja (kui ma julgen!!!) siis kaasata ka võõraid inimesi. (TÄIENDUS: Esimese plaaniga ma alustasin ja kuigi täiskomplekti avaldamiseni on veel aega, sest ühte kohta saan pildistama minna alles 31.augustil, siis see pilt allpool annab aimu, et mida ma teha plaanin).

1aed

  • Ma sain ka 10 tasuta eksemplari. Tundub palju? EI OLE! Kaks neist lähevad raamatukogudele (Rapla Keskraamatukogu ja Rapla Vesiroosi Gümnaasium), üks läks Goodreadsi loosi võitjale, neli lähedastele, üks sõbrannale ja üks veel ühele inimesele, kelleta seda raamatut poleks. Ja ühe jätan endale ka. Ning seejärel suudaksin ma nimetada veel vähemalt 5 inimest, kellele ma nii nii tahaksin anda tasuta eksemplari. Aga ma ei saa… Praegu juba tunnen, et lähen ise poodi ja ostan vähemalt paar raamatut ja jagan need siis tasuta ära… Reklaam tegelikult seegi.
  • Ja viimase reklaamina, teen muidugi siia postitusi edasi.

PS: Kui keegi tahab intervjuud, kohtumist, mida iganes sellist, siis ma olen alati nõus olnud. Ma lihtsalt tavaliselt ei julge see olla, kes küsima tuleb, sest noh… hirmus on!

2 kommentaari “Artikkel ajalehes ja muud reklaamijuttu

  1. Tere Ene!
    Oled väga tubli olnud ja suure töö ära teinud! Mina mäletan Sind ikka kui rõõmsat ja head suhtlejat! Võibolla pole Sulle just nö enesemüümine kerge aga hea suhtleja oled kindlasti.
    Lähiajal võtan ka teekonna raamatupoodi ette 🙂 Ja anna ikka teada kui midagi kuskil toimetad 🙂

    • Tere tere! Aitäh nii armsate sõnade eest =) Selline enese kiitmine ja müümine on tõesti samm, mis on väga raske. Aga kui sul loetud on, siis anna kindlasti teada, mis arvasid ja mis meeldis ning mis ei meeldinud =)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s