Kui vaid suudaks mootorsaega samamoodi ümber käia…

Raplas sündinu ja kasvanuna on tegelikult häbiväärne, et ma olen 24 aastat vana ning see on alles mu teine kord Varbola Puupäevadel käia. Aga vähemalt saab lohutuseks siis seda öelda, et olen see aasta täiega sees olnud – saabusin 6. augusti hommikul ning läksin ära siis, kui kõik läbi sai. Skulptor ma kahjuks ei olnud (või siis ei olnud teiste õnneks, muidu oleks vähemalt mootorsaag käest minema lennanud vms) küll aga vabatahtlik ja see andis palju võimalust kogu alal ringi liikuda ning siit ja sealt skulptorite tööd ja puupäevasid üldse näha.

Minu õnneks oli üks mu ülesandeid ka pildistamine ka piltide üleslaadimine, nii et sain ringi kablutada sellise kaamera ja objektiiviga, mille pikk hoidmine pani lausa käe väsima. Ja tõestust sai ka fakt, et kui ei oska, siis ei ole võimsa kaameraga midagi teha. Kaamera millel rohkelt kruttimisvõimalusi ja mina kasutasin siis sellest peamiselt vaid kahte… Aga mis seal ikka minu kaamerateadmistest (või teadmiste puudumistest) rääkida, läheb otse Varbola Puu peategelaste ehk puukujude juurde.

Käsilased olid ilmselgelt nii suurte kui väikeste lemmikuks. Kõige vasakpoolsema käsilase võitis oksjonil endale üks vist umbes 10aastane poiss (vastutav täiskasvanu oli juures ja kiitis heaks) ning teist käsilast üritas endale saada ka üks tüdruk, kelle ema-isa aga ta ideega vast kursis ei olnud… Aga kujutan ette, et lastele võivad sellised tegelased koduaias küll rohkelt rõõmu teha. Rõõmu teeks vist ka täiskasvanud käsilaste fännile…

IMG_3368

Juhul kui punnpõskse hamstri hind poleks kõrgeks tõusnud, oleksin ma selle küll koju kaasa viinud. Lihtsalt nii armas näeb välja. Hüljes eristus teistest kujudest eriti just oma värvi poolest ja oleks väga vinge lisand kuhugi mereteemalisesse kohta või kasvõi kellegi koduõue tiigikese kõrvale.
11822432_996892580355670_6778484302027452861_nMina aga läksin koju Markku Tuomineni oravaga. Ei olnud ma ainuke, kes seal seda nunnut olevust imetles ja endale soovis. Tegelikult oleksin peaaegu ilma jäänud, sest mina olin endale pannud piiriks 60€ ja juba 50€ juures laiutasin õele käsi, et sinna siis jääb. Aga kui mind üle pakuti, pakkus õde hoopis omalt poolt, pakuti veel korra üle ja õde tegi veel ühe pakkumise ja siis temaga võistelnud meesterahvas leidis, et ei hakka tüdrukult ära võtma aga et nüüd on mu õde talle ühe õlle võlgu.

Rõõm oli minul igaljuhul suur, sest see orav näeb lihtsalt nii vahva välja! Praeguseks on orav leidnud kodukoha Miku vanemate juures aga kui ma Uus-Meremaalt tagasi, siis liigub orav veidi kaugemale Saaremetsa tallu. Peab nüüd hakkama oravale ka käbisid muretsema, sest kahjuks käppade vahel olev käbi ei ole puust tehtud ja selle eluiga saab tõenäoliselt üsna ruttu läbi…

PicMonkey Collage

Põdrapere (Vladimir Chikvin) oli tegelikult mu teine suur lemmik, aga seal ma isegi ei mõelnud oksjonil osaleda, sest noh – hind oleks minu jaoks nii või naa liiga kõrge ja kuhu ma selle siis paneksin? Aga mulle just meeldis see, millise krutski autor neile kolmele põdrale juurde andis. Seega, kes selle endale ka sai, tegi igal juhul väga väärt tehingu.

11800220_996829853695276_9199881678414037498_n

11836931_10207458029954282_6226687007757380731_nMetssiga (Aivo Vaasa) on ka teemas. Ja nagu näha, siis kui muidu ümbritses skulptorite tööala Husqvarna kilelint, siis metsseale sai veel eraldi punane ohutuslint ümber tõmmatu. Must huumor – katkuoht ju liigub metsades ning ohutus ennekõike. Siga sai ju vägagi reaalne – ringiliikuvad koerad püüdsid teda ehmatada küll oma haugatustega aga siga ei liigutanud ühte karva ka.

11220097_997230043655257_7256715167475515915_n

Meistrite töö ei käinud sugugi ainult mootorsaega. Vahepeal läks vaja ka muid ja täpsemaid tööriistu. Kuidas nende tööriistade nimed on, seda ma parem ei hakka üritamagi siia kirja panna, sest panen nagunii puusse (heh, puusse, läheb teemaga kokku). All pildil töötab oma kuju kallal leedukas Robertas Keliauskas.
11822857_997189756992619_4365714363401226886_n

Jevgeni Nevelski “Karupink” sai endale nimele lausa kaks tiitlit. Kõigepealt valisid külastajad just selle skulptuuri parimaks põhitööks. Teiseks kerkis just selle hind tänavuse kiiroksjoni kõrgemaks. Paar-kolm inimest omavahel pakkumises võistlesid ja publiku rõõmuks läks skulptuur lõpphinnaga 780 eurot. Tegelikult on see sellise taiese kohta küll vähe (proovige mõnelt skulptoristilt sellisele kujule umbkaudne hinnapakkumine võtta) aga ei Varbola Puu ega seal osalevate skulptoristide ainsaks eesmärgiks ei olegi ilmtingimata nelja-viiekohaliste numbriteni jõuda.11013388_997647700280158_5803638971537889506_n

Suurt kala koju tariv kalamees või siis “Kalamehe luiskelugu” (Andres Rattasepp) leidis väga hea omaniku ja ma isegi tean, kuhu see sattuma peaks. Kuna aga antud koht tahab äkki klientidele üllatust teha, siis ma praegu kuju tulevase kodu nime välja hõikuma ei hakka. Nii palju saan küll öelda, et ma olen seal ise söömas käinud ja no ma ei kujuta ette, kuidas nad kala uksest või aknast sisse pressivad. Kohe huvi oleks minna ja seda teada saada.11817222_997630733615188_5519303280352479915_n

Lisaks saagidele ja muudele töövahenditele, mille nimesid ma ei tea, on väga oluline ka lihtlabane kirjutus/joonistusvahend. Küll saab sellega märkida, mida maha võtta ja mida alles jätta või kuhu mis lõikeid ja jooniseid teha. Kes on eriti julged võivad ju muidugi pimesi lõigata, aga kui ikkagi ei ole soovi mitmel korral nullist alustada (seda vist küll kordagi ei juhtunud) või siis oma ideed muuta, sest “Ups, lõikasin liiga palju maha!” (midagi, mis juhtuks vist minuga kui üritaksin mootorsaega taiest raiuda), võib enne hoolikalt jooned ette teha ja siis saagima asuda. Ilvesele (Ott Olesk) näo joonistamine on siis üks asi, millega tähelepanelikult tegeleda tarvis.11825773_996831307028464_4194220558633642903_n

Sel aastal toimus ka kiirsaagimise võistlus, mida minu hinnangul oli ehk isegi huvitavam vaadata, kui suurte kujude valmimist. Mitme päeva jooksul valmiv skulptuur annab tõesti rohkem aega viimistleda ja hoolikalt mõelda, mida ja kuidas teha, ent kiirvõistlus annab tavainimesele selge pildi, millised oskused ikkagi ühes mootorsae käsitlejas peidus on. Iga osaleja alustas ühe puupakuga ning iga osaleja lõpetas peale piisava osa koore eemaldamist omamoodi tulemusega. Ja minul jäi vaid üle imestada, et kuidas pagana päralt on võimalik tavalisest puunotist kuuekümne minutiga midagi sellist tekitada.11825771_997396483638613_3211128612509573203_n 11229286_997397580305170_4994198986820163683_n

11817176_997396713638590_3331985104863871948_nKiirsaagimisest veel rääkides, siis publiku jaoks käis sellega kaasas ka üks boonus. Selleks, et selgitada parim kiirsaagimisega tehtud kuju, pidi hääletama. Ja kõigi hääletajate vahel loositi välja üks kiirsaagimise käigus loodud skulptuur, mille loosivõitja endaga koju kaasa sai viia. Kahjuks mina ei võitnud… Esimene päev oleksin vist ühe kahest pingist valinud, mis tehti ja teisel päeval laiskloom Sidi.

Üks hea idee, mis ei olnud küll müügiks tehtud, oli puutüve õõnestamine ja siis selle põlema süütamine. Õhtuhämaruses nägi see ikka tõsiselt vinge välja ja andis üksjagu sooja ka. Lihtsalt märge, et kui ma tõesti kunagi abiellun, siis kutsuda mõni skulptorist ja paluda, et ta üks või kaks sellist kaunistust välja saeks. Külalised oleksid ka vist rõõmsad, sest ma ju tahaksin veebruaris abielluda… Paremal pool on lihtsalt äge kuju, mille nimeks “Sälud” (Riho Mäe) ja mida kohe kindlasti õhtuhämaruses põlema ei süüdata.

11800288_997647730280155_5651110241298298221_n11060462_997624243615837_449849830494434758_n

11813331_996877233690538_5519622102117572838_n

Lõpetuseks aga üks pilt, mille saamist ma tükk aega püüdsin. Ma nägin, et ta lõikab mingit osa sealt lahti ja tahtsin näha, kuidas ta selle lahti saab ja siis (loodetavasti) eemale viskab. Visadus viis sihile ja tema sai vajaliku tüki eemaldatud ja mina soovitud pildi kätte.

Esimene kogemus Varbola Puupäevadelt on ainult positiivne ja mul on tõesti kahju, et järgmisel aastal ma tõenäoliselt osaleda ei saa.

Kes aga nagu minagi ei ole sinna kordagi jõudnud, siis plaanige see endale 2016. aasta augustikuusse sisse. Siis on veel juubeliaasta ka, üritus toimub juba XX korda! Aga vahet pole, kas on juubel või ei, siis tegu on mõnusa vabaõhuüritusega, mida vaatama tulla. Pileti eest ei ole vaja maksta, saab näha suuremahulist ja omapärast kunsti ning ka vihm ei pane kindluseväravaid kinni. Skulptoristid isegi kiitsid korraks ülekäinud äikesesabinat – mootorsaega vehkides hakkas lõõskava päikese all ikka üpris palav.

Aga minu soovitused järgmise aasta külastajatele? Istematt tagumiku alla, igaks juhuks vihmakeep või vihmavari kotti ning kuna kindlasti toimub kiiroksjon ka järgmine aasta, peaks kaasa võtma rahakoti (või siis ID-kaardi või mobiil-ID, sest võimalik ka ülekandega tasuda), et enda lemmikkuju koju viia. Ja oma lemmiku leiab kindlasti. Probleem võib tekkida hoopis sellega, et leiad kümme lemmikut ja siis ei oskagi valida, et mida siis võtta ja mida jätta…

6 kommentaari “Kui vaid suudaks mootorsaega samamoodi ümber käia…

  1. Mina olen suur Varbola Puupäevade fänn, aga pole sinna alates 2013. aastast jõudnud. Ilmselt järgmine aasta sean plaanid teisiti, et ikka kohale jõuaks.
    Aastaid enne seda käisin alati kohal ja oiiii kuidas ma tahatsin sealt skulptuure osta, aga noh… teatud piirist isa siiski edasi ei lubanud pakkuda 😀

    • Sa oled palju tublim kui mina, ma ei tea, kus kivi all ma end aastaid peitsin… Asja võti meeldivate skulptuuride saamiseks on vist see, et maitse peab olema teiste maitsest kardinaalselt erinev – siis on lootust selliselt kätte saada, et rahakotti auku ei jää. Aga miskipärast kipub nii vist olema, et mis ühe meelest äge, see kümne teise meelest ka äge ja nii see võistlus algab 😀

    • Kuna mina seal juba vist viiendat aastat meeskonna hulgas ning kindlasti ka edaspidi, siis ehk järgmine aasta saab seal ka kuulsa blogija ära näha 😀
      Aga see aasta oli siis ka mul esimest korda õnn midagi pakkuda ja siis võidetud kujud endale autosse laadida. Enda kuju kohe ei julgenudki pakkuda aga näed, õe kujuga sain hakkama 😀

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s