Akadeemiliselt avaldatud

Oma nime trükitud kujul nägemine ei ole minu jaoks midagi uut. Raplamaa Noortelehes alustasin kaastööga juba ligi 10 aastat tagasi! Lisaks veel põhileht Raplamaa Sõnumid (vana nimi Nädaline) ning Õhtuleht. Kõik ilmunud artiklid on vanaema kenasti kokku korjanud ja ühte kausta kleepinud, nii et saab selge ülevaate sellest, mis ja millal kirjutanud olen. Ja lisaks ajakirjanduslikele avaldustele olen ka ilukirjanduslikult avaldanud. Suvel ilmub juba neljas raamat, mille kaanelt enda nime leian.

DSC_4258Aga mis on uus, on avaldamine akadeemilises mõttes. Nüüd on siis see verstapost ka saavutatud. Jaanuaris kaitsesin oma bakalaureusetöö ja lõpetasin ülikooli. Kuna töö on uudsel teemal ja hästi tehtud, siis soovitas juhendaja seda ka erialaselt avaldamiseks pakkuda. Pakkusin ja taheti, nii et värske ajakirja Sotsiaaltöö numbris leiab minu nime alt artikli “Nõustamine ja abi lastele neile omases toimekeskkonnas – internetis”. Ei, seal ei ole terve mu bakalaureusetöö. Kogu bakatöö on 57 A4, nii et ilmselgelt see ajakirja täismahus ei lähe… Aga olemas on mõned neist uuringutest ja artiklitest, mida ma suure tööga üles kaevasin. Väike ülevaade ka noortele suunatud internetipõhistest nõustamisvõimalustest ja muidugi Lapsemure foorumi kasutajate seas läbiviidud uurimuse põhitulemused. Mida ma avastasin? No nt see, et Lapsemure kasutajad tahavad nii abi saada kui ka abi anda; ühe päeva jooksul sai vastuse oma murele/küsimusele 79% vastanutest; alternatiive ei nähta ning tulevikus ei postita oma muret/küsimust kindlalt vaid viis inimest. Need kõik viis inimest on vanuses 19+ ning kui ma mõelda viitsiksin, suudaksin vist kõigi nende kasutajanimed ka välja tuua 😀

Akadeemilise artikli kirjutamine oli muidugi teine tera, kui ajakirjanduslik ning skaala teises otsas, kui võrrelda ilukirjandusega. Raamatut kirjutades võin kirjutada mida tahan (kuigi faktid võiks ikka paigas olla), samas kui akadeemilises kirjanduses käib iga fakt ja väide käsikäes viitega. Kõik teavad ju, et noored kasutavad internetti väga palju. Aga kui ma bakatöös seda ütlen, pean ma sinna lisama juurde ka selle, kes seda tõestas. See ei loe, et mina seda ütlen. Vaja kedagi targemat ja kedagi, kes saab seda uuringutega kinnitada. Lisaks siis ka stiil ja sõnavara… see kõik oli ikka midagi uut ja eriti alguses oli juhendaja mitmed sõnad ja laused punasega maha tõmmanud, sest “See ei ole akadeemiline”. Õnneks sai suurem osa tööst bakatööga tehtud ning selle artikliks kokkukirjutamisel oli vaja mul lihtsalt otsustada, mida jätta ja mida maha võtta.

Igal juhul on äge, et näen oma teksti lisaks ajakirjale ja ilukirjandusele ka akadeemilises kirjanduses. Järgmine samm? Ajakirjade, ajalehtede esikaani ma vist ei püüa, nii et ehk siis välismaale? Ei teagi, millega ma esimesena jõuan – ilukirjandus, ajakirjandus või akadeemilised kirjutised. Elame ja näeme.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s