Aprillikuu piltides: draakonitest ja raamist, toominga püüdmise ning värvideni.

Saabki järjekordne kuu läbi ning taaskord avastan ma ennast imestamas, et kuhu see aeg taaskord nüüd lendas. Et nagu alles oli ju! Eriti tuleb see tunne peale siis, kui ma oma märkmikust vaatan, et mis ma kuu (29. märts 2015 – Tegin seda, mida pole ammu teinud – vaba päev. Ma ei kirjutanud, ma ei töötanud, ei teinud trenni, vaid lugesin, magasin ja lõin aega surnuks.) või aasta (29.aprill 2014 – Tänu vihmastele ilmadele oli ka jõgi vett täis. Hea oli joosta selle kohina taustal. Sain ka bakaga palju tegeleda – kogu tekst läbi kirjutatud.) või kaks (29.aprill 2013 – Esimene tööpäev Solarises möödas & uue korteri leping allkirjastatud) tagasi tegin.

Tegelikult alustasin postitust üldse sooviga oma aprillikuu lemmikpilte jagada. ILIL fotograafia väljakutse küll jätkub, ent kuna ülesehitus on hetkel pisut teistsugune, siis ma iganädalaseid kokkuvõtteid ei tee. Aga üks postitus kuu aja peale võib olla küll.

s

Teemaks oli “Kunst väljas” ning mulle lõi kohe mõttesse idee, kus saaks kasutada raami ja selle abil tekiks pilt. Muidugi ornamentidega raam ei ole just parim valik, sest see pole sile ja ei taha asfaldil väga püsti seista. Aga selles osas vahet polnud, tuul oleks nagunii ümber lükanud, nagu ta ka selle variandiga tegi. Pildi saamiseks oli vaja ühe käega raami hoida, siis käsi kiirelt ära tõmmata ja teise käega ruttu pilt teha, et midagi kätte saaks. Aga tegelikult… ma jään tulemusega rahule. Ja mulle isegi meeldivad need punased prügikotid aia ääres.

Aasta esimene kalalkäik. Sel ajal kui meie kala püüdsime, püüdis kurg konne. Mina muidugi

Aasta esimene kalalkäik. Sel ajal kui meie kala püüdsime, püüdis kurg konne. Mina muidugi pikalt kala ei püüdnud. Ühelt poolt ajas närvi see, et konksu otsa tulid ainult viidikad ja neid üritasid ka mul haugid ära tõmmata… Ühe haugi oleksin peaaegu koos viidikaga välja tõmmanud. Ja kui ma siis toomingat püüdsin (ehk konks oksa külge kinnitus) ja seda alla tirides tamiil katki läks… tundub, et veel ei ole minu kalastusaeg. Õnneks suvi on veel ees pikk ja lai ja küll ma oma särjeprae ka kinni püüan.

s

Teemaks oli leek ja kui mul on olemas draakoniga küünlahoidja, siis kuidas ma saan teda mitte esiplaanile seada. Mina ja draakonid käime koos nagu sukk ja saabas. Minu juurde tulles on sellest muidugi lihtne aru saada: draakoniga peegel, seina peal on “Kuidas taltsutada lohet 2 poster”, pajakindad on draakonitega, ehtekarp on draakoniga, liivakell on draakoniga, isetehtud lillepott on draakon, originaal ex libris on seina peal ja see on – draakon! Ja siis muidugi kolm eri suuruses pehmet mängulooma või pigem mängudraakonit.

Üks pildike mu Soome reisist. Jäätunud järv, lumekuhjakesed, sinine taevas ning vaikus, vaikus, vaikus. Peame juba plaani, et sügisel sinna tagasi minna.

Üks pildike mu Soome reisist. Jäätunud järv, lumekuhjakesed, sinine taevas ning vaikus, vaikus, vaikus. Peame juba plaani, et sügisel sinna tagasi minna.

s

Teemaks siis jäljed. Autojälgi oli tegelikult õue peal rohkemgi, aga see väike sutsakas oli kõige tugevam, kõige mõnusam ja sellel oli tore leheke ka juures, mis tegelikult minu meelest pildile jälle omamoodi miskit juurde annab.

s

See on minu meelest üks Rapla huvitavamaid maju (teine sama vinge on “tondiloss” Lastepargi veerel. Kui majaomanikud mind külla kutsuksid, siis ma jookseksin! Tahaks näha, milline see vinge maja seest on, kuidas on toad, kuidas on trepp – no kuidas see üldse on! Minu nõrkus vanade majade vastu on teada ja eriti nende vanade majade vastu, mida ma mäletan kunagi olevat teises seisukorras, kui see, mida hetkel näha. Kunagi jooksis kivimüüri ja jalgtee asemel tegelikult seal üldse kruusatee, mida hoolega kasutati. Ja kui siis omanikud tee kinni panid, oli algul kisa ja kära rohkem kui küll. Aga näe, enam ei häirigi. Hoopis ilus on!

s

Teemaks oli “klaas” ning õnneks on mul neid parajalt kogunenud. Alustades parempoolsest reast eestpoolt: Mingi magus joogike Austriast, draakonipisarad Sloveeniast Ljubljanast, kommipurk Bonnist, greibi Radler Austriast, veinipudel Kreetalt. Vasakpoolne rida eestpoolt: Duffi õlu Saksamaalt (ma isegi ei teadnud enne, et seda õlu reaalselt olemas on!), roheline õlu Saksamaalt Berliinist, mingi õlu Norrast, sake (teadmata riigist, see on Miku oma).

s

Teemaks oli värvid ja kui ma algul tahtsin meigiga mäkerdada, siis takistuseks sai asjaolu, et mu värviline meik piirdub huulepulkadega. Ja kõik need huulepulgad on punased… Aga õnneks oli mingeid x värve sahtlipõhjas olemas ning katsetasin nendega. Algul tegin pilti ikka nii, et kõik oli kenasti veel näos aga antud kaader on püütud siis, kui ma olin värvi pooleldi maha pesnud ja avastasin, et see pole teps mitte tavaline värv ja see ei taha just väga lihtsalt maha tulla…

Kirjutamine

See pilt käis tegelikult siit juba läbi, aga kuna see sümboliseerib kirjutamist, siis las ta olla. Nimelt lugesin üle toimetaja poolt läbivaadatus “Väike roosa pilet paradiisi” käsikirja. Ehk siis asjad liiguvad ja mu neljas raamat liigub avaldamisele üha lähemale. Muidugi, ise üle lugedes oli küll vahepeal tunne, et äkki peaks ikka seda ja toda ja kolmandat veel tegema ja muutma ja lisama. Aga noh, ei saa Tallinn kunagi valmis, ei saa kirjaniku jaoks raamat kunagi valmis.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s