Kirjaniku tööriistad: Arvuti? Pastakas ja vihik? Hmm…

Vanakooli kirjanikest rääkides tuleb silme ette pilt, kus vaene räbalates kirjanik istub agulimaja pööningukorruse uberikus ning läbi vaikuse kõlab kiire kirjutusmasina töö, kui kirjaniku näpud klahvidel lausa lendavad. Aga uuema aja kirjanikud klõbistavad samasuguse kiirusega arvutiklaviatuuril. Ma olen kunagi ammu kirjutusmasinat kasutanud. Küll mitte otseselt mingite juttude trükkimiseks, aga pigem niisama mängimiseks ja “ooo, kui vinge see on” elamuse saamiseks. Muidugi, kui mul oleks kirjutusmasin kodus seismas, siis võimalik, et ma kasutaksin seda. Aga ostma küll ei hakka.

Neid vihikuid ma siis oma õpikute ja teiste vihikute alla peitsingi. Tegelikult peitsin raamatuid ka, mida parasjagu lugesin. Iseaasi, kui hästi tavaline eesti keele õpik 400lk telliskivi varjata suutis...

Neid vihikuid ma siis oma õpikute ja teiste vihikute alla peitsingi. Tegelikult peitsin pooleli olevaid raamatuid ka. Iseaasi, kui hästi tavaline eesti keele õpik 400lk telliskivi varjata suutis…

Rääkides aga raamatute kirjutamisest, mitte niisama mängimisest, siis ma alustasin käsitsi kirjutamisega. Põhjus oli muidugi lihtne. Tol ajal mul sülearvutit ei olnud, oli vaid suur lauaarvuti. Ja kui ma oleksin üritanud seda keset 8. klassi matemaatikatundi lauale tõsta ja kirjutama hakata… Õpetaja oleks mu vist koos arvutiga klassist välja lennutanud. Aga valge vihik nägi samasugune välja, kui tavaline matemaatikavihik. Ja kui õpetaja liiga lähedale tuli, sai vihiku lihtsalt teise vihiku alla varju lükata. Kaval, oiiii kui kaval. Vahepeal loobusin käsitsi kirjutamisest sootuks, aga nüüd olen selle juurde tagasi tulnud, sest käsitsi kirjutamisel on omad eelised:

  • Kõige suurem eelis on muidugi see, et kirjutada saab igal pool. Sülearvuti kaasaskandmine tähendab minu jaoks seljakotti (ehk ei mingit mantlit ega kleiti) ja alati pole võimalik ega mõtekas läpakat avada, et siis 10 minutit kirjutamisaega röövida. Märkmiku avamine ja kirjutamise alustamine võtab aga vähem kui minuti. Viimase paari nädala jooksul olen nt kirjutanud laos, oodates vajalike töövahendite saabumist; kohvikus cappucino kõrvale ning tööl, kui parasjagu oli paus ja midagi teha polnud. Ja muidugi ka Simsi mängides. Kõik, kes seda mänginud on, teavad et kui terve pere magab või tööl/koolis on, siis ei aita isegi aja kiiremaks keeramine tegevusi piisavalt kiirelt lõpetada. Aga mida ma sel ajal teen? Märkmik lahti, pastakas kätte ja kirjutama! Märkmikut on lihtne ka väikesesse käekotti suruda ning siis põhimõtteliselt ükskõik kus välja võtta ja kirjutamisele pühenduda.
  • Käsitsi kirjutades liigub mõte teistmoodi. See võib küll kõlada imelikuna, aga on tõsi. Ehk onKirjutamine põhjuseks lihtsalt aju ja käelise töö vastastikune mõju. Samal põhjusel peaksid ka väikeste laste näpud rohkem stimulatsiooni saama, kui emme-issi tahvlil või telefonil näpuga üle ekraani tõmbamine. Teiseks põhjuseks võib ehk olla see, et käsitsi kirjutades kirjutan ma ka aeglasemalt, nii et mõttel on aega rohkem ringi uimerdada ja uute ideede ja keerdkäikudega välja tulla. Hea on ka see, et hiljem sama juttu arvutisse ümber kirjutades, saab juba teha muudatusi, vaadata üle faktivigu jm ehk siis tegeleda uue mustandi kirjutamisega. millest nii või naa ei pääse.
  • Saab kasutada ilusaid märkmikuid!! Rahva Raamatul on müügis nii ilusad vihikud ja märkmikud aga ma ei saa osta neid ju koju seisma ja niisama sirgeldamisega ei saa need piisavalt kiirelt täis. Põhikooli ja gümna ajal polnud probleemi, aga nüüd on mul sama märkmik juba peaaegu terve aasta kasutusel!!! Jube!! Oma ideede ja juttude märkmikusse kirjutamine annab põhjuse aga osta uusi.
Väike valik minu märkmikutest, mis esimesena kätta sattusid.

Väike valik minu märkmikutest, mis esimesena kätta sattusid.

  • Ja viimase põhjusena midagi, mis pole otseselt lugude kirjutamisega seotud aga mulle tohutult meeldib ilus käekiri. Ma olen näinud vaeva, et luua endale kena käekiri (eriti g, j ja y alumiste konksude harjutamine) ja muidugi olen uhke, kui seda kiidetakse. Aga kuidas hoida käekirja ilusana, kui tänasel arvutiajastul võetakse pastakas kätte vaid kuskil allkirja kirjutades?
  • Muidugi pole head ilma halvata: nagu mainitud, siis käsitsi kirjutamine on aeglasem. Kuigi sellel on häid külgi, siis vahepeal, kui mõte tohutu kiirusega lendab ja käsi lihtsalt järgi ei jõua, hakkab see närvidele käima. Miinuseks vist ka see, et mina… ma olen täielik pastakapede (no nagu autopede…). Kindlasti peab pastakas olema peene kirjaga (hetkel 0.38 mm suurusega ja Apollost saadud. Mulle sobivad pastakad on vist ainsad asjad, milles Apollo Rahva Raamatule ära teeb), käes mugav, joon peab jääma ühtlane ka kergelt vajutades ning ilmtingimata vedruga, mitte korgiga. Värvist rääkides, siis hetkel olen ma sinise pastaka lainel (sinine ja must vahelduvad). Ja kui ma siis avastan, et mu õige pastakas on koju jäänud, või veel hullem – tühjaks saanud! Noh, see ajab kulmu kortsu, tuju ära ja ega siis väga ei ole tahtmist edasi kirjutada. See näeb kole välja ka, kui pool lehte on sinise 0.38mm pastakaga ja pool lehte on musta 0.5mm pastakaga… Aga ma üritan probleemi lahendada sellega, et ostan tavaliselt vähemalt kaks või kolm nõuetele vastavat pastakat korraga. Siis ma ei pea kirjutamisest loobuma, kui pastakas tühjaks saab ja parasjagu sobivaid poes pole.

DSC_3066Modernsem lähenemisviis on muidugi arvuti. Minu ustav töövahend on sülearvuti, mis on kodus laua peal ja vajadusel siis igal pool kaasas. Ma ei suudaks arvutist kirjutusvahendina loobuda. Miks?

  • Kirjutamiskiirus on tunduvalt suurem. Käsitsi kirjutades ei jõuaks mingil moel (või äkki saaks, aga ma tahan käsitsi kirjutades oma käekirja ilusana hoida) sama kiiruse juurde. Aga muidugi kui liiga kiiresti kirjutada, hakkavad näpud valedele nuppudele jooksma ning tulemuseks on kirjavead. Reeglina aitab siis lühikesest pausist ja saab jätkata. Kiiruse tõestuseks on ka see, et olen juba kahel novembrikuul 50 000 sõna kuu ajaga kirja pannud. 50 000 sõna on umbes 100 A4 jagu.
  • Igasuguseid lõikude ümberkorraldamist ja üldse vigade parandamist on kergem teha. Paberil lõikude ümber tõstmiseks on vaja kas uuesti kirjutada või siis kasutada lõika-kleebi varianti. Ja vigade parandamiseks tuleb muidugi valesti läinu maha tõmmata, mis ei näe taaskord ilus välja. Arvutis saab ilma probleemideta kõike ümber tõsta ning vaadata, kuidas need siis omavahel sobivad. Lisaks on väga kerge ka vajalikku otsida. Märkmiku lehitsemise asemel saab lihtsalt kasutada ctrl+f funktsiooni.
  • Arvuti pakub võimalust kasutada ka erinevaid kirjutajatele mõeldud programme, mis aitab kogu toimetamise ja ülevaatamise osa veelgi mugavamaks teha. Lisaks ka toimuva haldamine, ajaliinide hoidmine, tegelaste ülevaadete kirjutamine jne. Mina olen kasutanud programme yWriter ja Scrivener, millel mõlemal on omad head ja vead aga mida kindlasti ka tulevikus kasutan.
  • Uurimistööd on lihtne teha, kuigi see eeldab interneti olemasolu. Minu jaoks on uurimistöö väga oluline osa, sest see, et trükitud raamatus faktid valesti on, on lihtsalt kohutav häbiplekk. Seetõttu tüütan ma hetkel ka oma õde, kes peab mulle avama Eesti kiirabi ja EMO maailma. Põhjendus õele, miks ma ta aega röövin: “ma ei taha kuskilt grey anatoomiast w kiirabihaiglast maha võtta. siis saavad kõik asjaga seotud naerukrambid ja loobivad mind tomatitetega”. Aga olen ka teiste asjatundjatega nõu pidanud. Oma kõige uuemat raamatut kirjutades võtsin näiteks ka Eesti Lotoga ühendust, kes olid väga abivalmid ning kirjutasid mulle pika ja abistava vastuse. Medaljoni kirjutades istusin aga päris palju netifoorumites ja lehekülgedel, mis rääkisid rasedusest. Kui keegi siis oleks üle õla piilunud, oleks küll vist arvatud, et ma ise olen rase.
  • Arvuti lubab kergemalt teha varukoopiaid ning pakub ka rohkem eri variante. Saab lihtsalt pilve või Google Drive’i üles laadida, aga olen kasutanud ka e-mailile saatmist. Nt Hotmaililt Gmaili kontole. Vaevalt, et mõlema meiliteenuse serverid korraga otsad annavad (ptüi-ptüi-ptüi). Lisaks siis veel võimalus kasutada välist kõvaketast, CD’sid, mälupulkasid ja mälukaarte. Mida rohkem seda uhkem, sest uskuge mind. Mitte keegi ei taha kogeda olukorda,kus mingi tekstiga on kaua vaeva nähtud ja siis ühel hetkel on see igaveseks haihtunud. Käsitsi kirjutades on aga ainus võimalus koopiat teha kas kopeerida või… ümber kirjutada.
  • Muidugi võib kohe pakkuda, et kui sülearvuti kaasavedamine probleem on, siis võiks osta väiksema sülearvuti või tahvelarvuti. Mõlemad variandid jäävad ära. Sülearvuti peab mul olema piisavalt võimas, et saaksin ka mänge mängida ja suurema klaviatuuriga, et mugav kirjutada oleks. Ja mugavuse taha jääb ka tahvelarvuti soetamine. Isegi praegu kipuvad sõrmed mõnikord läpa klaviatuuril libisema, aga kui ma peaksin puutetundliku ekraaniga jamama… Mul on ikka veel klahvidega telefon, sest ma ei kannata puutetundlikke ja seda, kuidas vead tekivad. Muidugi, kui palju harjutada, siis tuleb ka vilumus ja ehk ei oleks probleeme. Aga ma kardan, et selle vilumuse tekkimise jooksul jõuan ma enne viis korda end siniseks vihastada ja läpa juurde tagasi tulla.
  • Miinuseks on muidugi see, et arvuti on tehnika. Märkmikul ei saa kunagi aku tühjaks, teda ei ründa viirused ning pole ohtu, et täiskirjutatud märkmik muutub ootamatult uuesti tühjadeks lehtedeks. Muidugi tuleb hoolt kanda, et märkmikku ära ei kaota, aga samas tuleb hoolt kanda, et ka arvutit ära ei kaota…

Nii palju siis käsitsi ja arvutis kirjutamisest. Ma tahan loota, et mul enam üks teise üle domineerima ei hakka ning õnnestub erinevaid võimalusi enam-vähem võrdsel moel kasutada. Muidugi lõviosa toimetamisest toimub arvutis, selle vastu ei saa. Aga kui ühte teksti toimetan, võib samal ajal juba uue teksti kallal tööd alustada või vaimu toitmiseks lihtsalt ka kirjutamisharjutusi teha. Ei saa ilma arvutita, ei saa ilma pastakata.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s