Lumi on märg? Miks keegi seda mulle öelnud pole?

talvine

Mu digitaalne joonistusoskus tasapisi areneb

Kuidas kirjeldada lund kellelegi, kes on seda näinud ainult pildilt? Mis on lume juures kõige šokeerivam? Üllatavam? Arusaamatum? See aasta on mu NaNoWriMo loos tegelane, kes näeb esimest korda lund 15aastaselt. Ja ma ei suutnud välja mõelda, mis tunne see olla võiks. Kuidas ma saangi, ma olen lumega üles kasvanud. See on sama hea, kui küsida, mis tunne on omada parema käe väikest sõrme. Vot ei tea. Aga õnneks on olemas NaNoWriMo foorum ja panin sinna abipalve: “Kui sa oled vanem kui 15 ning näed lund esimest korda”. Ma sain 38 vastust ja päris mitmed neist ajasid naerma ja päris paljud tõid näole naeratuse. Või selline see lumi ongi… Minu jaoks oli tegu niivõrd huvitava infoga, et mõtlesin ka siia kirjutada, kuidas siis esimest korda lumele (ja külmale ilmale) reageeritakse.

* * *

Mind üllatas see, kui märg lumi on, ning kui vale riietus on teksad ja ketsid. Jääd õppisin ma vihkama 5 minutiga. Ma üritasin keele peale lumehelbeid püüda, tegin täitsa korraliku lumepalli ning sain läbimärjaks, kui lumeinglit tegin (täiesti üleshaibitud asi). Mul ei ole kunagi varem nii külm olnud, kuid kuskil -15C juures otsustasin, et mulle aitab talvest ja ma tahan tagasi randa minna. Mu katmata nahk valutas ja mul polnud aimugi, mis riideid selga panna peale selle, et panna selga kõik riided, mis mul olemas on. Ma olen nüüdseks lund näinud umbes 5 korda ja olen siiani veendunud, et see on mingi metsik taevalik maagia (wild sky magic).

* * *

Esimest korda, kui ma lumesajus sõitsin, siis ma arvasin, et midagi põleb ning see on tuhk, mis alla sajab. Enda kaitseks: oli öö, me olime Texases ning ei olnud eriti külm. Lõpuks sain aru, et see ei saa olla tuhk, sest see ei kleepu tuuleklaasi ega katuse külge vaid sulab ära just nagu… lumi. Ma tundsin end tõelise idioodina, kui mulle kohale jõudis, mis see valge asi on.

Liitun nendega, kes ütlevad, et sul pole aimugi, kui märjaks lumi sind teeb. Seda osa ei näidata telekas kunagi! Ma olen lund näinud 4-5 korda oma elus, ma üritan seda alati süüa, kuid pole siiani korralikku lumepalli teinud.

Kui väljas on piisavalt külm, et lumi kokku hakkaks, siis ma olen õues kuni 15 minutit. Pigem siiski 4 või viis. Kui on ülikülm ilm (kõige külmem, mida ma olen kogenud oli -6 kuni -12C), siis mul on tunne nagu ma ei suudaks hingata. Nii et ma arvan, et kui ma peaksin olema õues, kui on -20C, siis mu ainus mõte oleks, et kuidas hingata selliselt, et ma ei pea hingama seda külmuvat õhku.

* * *

Ma olin ka üllatunud, kui märg on lumi, kui see on ära sulanud. Katmata nahk hakkas valutama ja kui oli tuuline, siis lumehelbed olid justkui väikesed nõelad, mis mu nägu ründasid. Tatt külmub ninas! Ja kui jalad ei ole hästi kaetud, siis muutuvad jalad kangeks ning keeruline on edasi kõndida. Lisaks on väljas nii ere, sest valgus peegeldub kõikjalt.

* * *

Oh jeerum, meie kooli tulevad tihtipeale need, kes on alles kuskilt Aafrikast või lähis-idast Kanadasse kolinud ja neil pole õrna aimu ka, et õhuke tuulejope ei ole meie talvede jaoks piisav. Ma mäletan, et kui käisin keskkoolis, siis oli meil üks tüdruk Tuneesiast, keda hämmastas see, kui me ütlesime talle, et ta vajab paremat mantlit ja et ilm läheb aina külmemaks. Sel hetkel oli väljas umbes 5-10C! Mõndadel päevadel jaanuaris võib meil olla aga kuni -40C.

Mu ema, kes on New Mexicost ja on oma elus varem lund näinud, tuli mulle külla ning nuttis tund aega, kui ta esimest korda õue läks ja ta ninakarvad ära külmusid.

* * *

Ma olen Austraaliast ja minu jaoks on lumi endiselt mõistmatu, kuigi ma olen selle kohta lugenud ja pilte näinud. Paar aastat tagasi olin ma juulikuus Vancouveris (Kanadas) ning ma vaatasin kergelt segaduses olles eemal mäeküljel olevat valget triipu. Viimaks uudishimu võitis ja ma küsisin ühelt kohalikult, kas see on lumi. Muidugi see oli lumi! Mis see veel saanuks olla? Lihtsalt see mõiste on minu jaoks ikka võõras ja isegi kui ma näen seda, siis see lihtsalt ei jõua mu mõistusele kohale.

* * *

Ma käisin Fort Devensis(Massachuets, USA) koolis ja mu klassikaaslane oli Floridast. Esimest korda, kui ta lund nägi, pani ta selga kõik, mis tal olemas oli ning ta nägi välja nagu kubujuss. Mina kandsin T-särki ja ta arvas, et ma olen imelik.

Ma lugesin ka ühest kutist Wyomingus, kes nägi korstna küljest rippuvat labidat ning küsis, milleks see on. Talle öeldi, et see on vajalik selleks, et kaevata lahti tee ukseni, kui pärast lumesadu koju tuled. Ta ei uskunud seda enne, kui seda tegema pidi.

* * *

Ma olin Manchesteris (Suurbritannia) ülikoolis ja sõime parasjagu korterikaaslastega (ka Singapurist) õhtust, kui üks neist aknast välja vaatas ja karjus: “Oh issand, LUND SAJAB! Hazel, lähme!” Ja nad jooksid nii kiirelt välja, et isegi õhtusöök jäi lõpetamata.

* * *

Mu sõber on pärit lõunaosariikidest. Esimest korda, kui ta nägi külmunud tiiki, siis ta veetis 5 või 10 minutit lihtsalt jääle kive visates ja vaadates, kuidas need sellel libisevad.

* * *

Ma olin kuskil 15aastane, kui läksime perereisile, kus ma esimest korda lund nägin. Lumesadu oli küllaltki hõre ning temperatuur oli plussis. Seega algul me imestasime, kuidas on võimalik, et pesuveest seebised tänavad niimoodi puhastamata jäetakse, kui järsu keegi ütles, et see on lumi. Muidugi me peatasime auto ja vaatasime lähemalt. Seda oli üpris vähe ning see oli väga märg. Mitte piisavalt, et lumesõda teha ning kohe kindlasti ei üritanud me seda süüa.

Esimest korda, kui ma päris lund nägin, oli Tahoes, kui lumi varakult maha tuli. Õues oli üpris soe, nii et külma ma ei tundnud ja peamiselt jäi meelde see, kui mustaks lumi muutub, kui see teedelt ära korjatakse.

Kolmandat korda nägin lund Antarktikal. Seal õppisin ma vihkama ja jälestama märga lund, mis sajab siis kui temperatuur on nullkraadi ligidal. Palju parem on lumi, mis sajab siis, kui väljas on pisut külmem.

Üldiselt on minu arvamus lumest (ja suusatamisest) järgmine: kui see on külm, märg ja kallis, siis peaks see olema klaasi taga. Ma kahtlen(ta teeb nalja), et kohad kus on normaalsed vabandused nagu “Kuule ma jään hiljaks, liiklus oli lumetormi tõttu aeglane” või “Ma võin homme tööle hilineda, pole mingit mõtet praegu teed lahti kaevata, kui ööseks lubas X cm lund.” on inimestele sobilikud elukohad.

* * *

Ma olen Austraaliast ja esimest korda nägin ma lund 21aastaselt USAs olla. Mind üllatas, kui märg lumi on ning et mu pükste alumine äär ja mu sokid (lumi sattus mu saabastesse!) said läbimärjaks. See ei olnud just eriti mugav. Esimest korda, kui lund sadas, siis ma lihtsalt jooksin kogu aeg toast välja ning tõenäoliselt ärritasin hostelis olevaid teisi külalisi, sest sellega tuli pidevalt külma õhku sisse. Mu esimene lumepall oli päris kehv, ma üritasin seda teha tavalisest lumest, mis eriti kokku ei hakanud. Esimest korda, kui ma kogesin -20 kraadi, olin ma juba mõned korrad lund näinud, kogu uudsus oli kadunud ja ma lihtsalt mõtlesin, et “KUIDAS INIMESED SELLISELT ELADA SUUDAVAD.”

* * *

Ma töötan inglise keele õpetajana ja õpetan neid, kellele inglise keel pole emakeel. Meie kool asub Idahos, kus talved pole väga karmid, kuid mõnikord võib ka seda juhtuda. Enamik õpilasi (18-20), kes meile tulevad, on rikaste vanemate lapsed ja nad on suusatamas käies piisavalt lund näinud, nii et nad teavad mida oodata. Kuid enamvähem 1 20st on vanemad (tavaliselt) mehed, kelle perel on õnnestunud piisavalt raha kõrvale panna, et nad saaksid õppida inglise keelt enne oma õpingute jätkamist. Kõige maagilisem asi, mida mina olen näinud, oli siis kui üks neist meestest, kes muidu oli tõre ja närviline, lihtsalt seisis ning vaatas lumesadu. Siis, väga ettevaatlikult, sirutas ta käe, et ühte lumehelvest puudutada ning naeratas kõige ilusamat naeratust üldse. Ta ei üritanud lumehelbeid keelega püüda, ei naernud ega karanud ringi, vaid lihtsalt seisis ja koges.

* * *

Esimest korda, kui ma kogesin tõelist lumesadu, ma lihtsalt jooksin ringi nagu lollakas aga seejärel mähkisin end riietesse ning läksin ja istusin maha. Ma vaatasin halli taevast ja lasin lumel enda peale langeda. Ma mäletan, et taevas oli lummav, sest see oli üleni hall aga samal ajal oli igalpool valge lumi langemas. Isegi praegu, kui ma lund näen, paneb see mu südame kergelt hüppama.

* * *

Ma tean, et paljud inimesed kolivad Coloradosse soojematest osariikidest ning satuvad paanikasse, kui lund hakkab sadama. Nad lähevad ja ostavad poes letid tühjaks ja kui nad on õues, siis nad kannavad kahtkümmet mantlit ning näevad täiesti naeruväärsed välja, eriti arvestades, et siin ei muutugi väga külmaks ja meil ei ole ka suuri lumetorme. See on päris haruldane, kui midagi lume tõttu kinni pannakse, nii et naljakas on vaadata, kuidas osad segi lähevad. Meil oli toakaaslasega komme just enne lumesaju algust poodi minna, et vaadata, kuidas kõik seal hullunult asju ostavad.

* * *

Ma olin lund näinud, aga mitte korralikku lund. Kuigi minu kodukohas tähendas ka vähene lumi seda, et kõik sattusid paanikasse: koolid suleti, keegi ei läinud tööle. Ma olin juba ülikoolis (19a), kui ma esimest korda korralikku lund nägin. Selle all mõtlen siis seda, et lund sajas tihedalt rohkem kui tund ning see jäi maapinnale püsima. Ma olin algul nii vaimustuses! Ma hüppasin ringi, kelgutasin, tegin lumeingleid ja lumememmi ning lihtsalt vahtisin taevasse, keel suust väljas. Veidike oli hirmus ka. Ma kartsin autoga sõita, kuigi teid hoiti puhtana, ning kõndisin peaaegu igale poole. Lisaks olin ma mures, et ma jään kuskile lume tõttu kinni. Ja ma ei olnud kunagi varem näinud jääpurikat ning arvasin seega, et need kukuvad alla. Kuna ma olin vaene üliõpilane, ei olnud mul õiget riietust ja seega kandsin ma lihtsalt kaht paari teksaseid, t-särki, pusa, mantlit ning villast vesti.

Mis mind kõige rohkem üllatas, oli see kui vaikseks lumi kõik muutus.

Ja veel üks asi, mis ehmatas mind esimest korda, kui ma seda kuulsin – katuselt kukkuv lumi. See juhtus keset ööd ning ma olin kindel, et keegi üritas meie juurde sisse murda.

Ma ei oska siiani väga häid lumepalle teha, need lihtsalt lagunevad laiali. Mu naine seevastu oskab teha nii häid lumepalle, et need teevad haiget!

* * *

Ma olin 14, kui me kolisime Miamist, Floridast Denverisse, Colorados. Mul ei olnud sobivaid riideid ja mu esimene mõte oli käsi lumehange toppida. Uudishimu oli nii suur, et kuigi väljas oli külm siis ma läksin ja tegin seda. Ma tõmbasin käe koheselt tagasi ja olin üllatunud, et see on nii külm ja märg.

Mida ma ootasin? Ma arvasin, et see on kergem. Kerge, kohev, õhuline ning jahe õhk oli midagi, mida ma ootasin. Ma olin šokeeritud sellest, et lumi on märg, raske ning jääb mu külge kinni. Ma ei oodanud, et külm “hammustab”.

Ma sain teada, et lumi ei ole alati samasugune ning et on olemas kohevat ja märga lund. Lisaks ootasin (seda on natuke häbi tunnistada) ma lumehelbeid. Selliseid, nagu on näha multikates. Ma arvasin, et on võimalik lumehelvest detailselt näha ning ma ei arvanud, et ma pean selleks suurendusklaasi kasutama.

Korra olin ma duši alt tulnud ning läksin õue, juuksed ikka veel niisked. Väljas oli umbes -25 kraadi ja mu juuksed külmusid. Ma tõesti ei oodanud, et paar sekundit väljas midagi teeb.

Ma jään kogu aeg hiljaks ning üks kord üritasin ma koolibussile järgi joosta. Ma kukkusin ning libisesin mööda jäist tänavat tükk maad edasi. Kõik nägid seda.

Ma arvasin, et lumi on ilus, isegi maagiline. Ma mainisin mitu korda, et kui lund sajab ja kõik on valge, siis on mul tunne nagu ma oleksin oma pisikeses lumekuulis. Klassikaaslased leidsid, et ma olen veider, ütlesid et lumi on tüütu ja et ma saan sellest üle. Ma sain. Lume rookimine on kõige nõmedam asi maailmas ja seetõttu kadus ka mu huvi lume vastu. Ma ei suuda külma väga hästi taluda ning külmadel päeval tekivad mul kätes ja sõrmedes valusad krambid. Ma ei ole mõeldud külmas elama!

Mulle meeldib lumi ainult siis, kui ma saan seda aknast vaadata. See on endiselt imeilus ja midagi, mida olen tahtnud terve elu näha, kuid see on oma võlu minu jaoks kaotanud.

* * *

See oli väga üllatav, et lumi ei lange otse maha nagu vihm vaid, et see keerutab ja tuleb igast suunast.

* * *

Ma olen soomlane, nii et ma tean, mis lumi on. Aga mu abikaasa sõber on Austraaliast ja ta arvas, et lumi on nagu puuvill ning ta, ma vannun, et ma ei mõtle seda välja, ütles, et tahab lumme magama minna, sest see on nii kohev ja pehme!

* * *

Keegi, kes tuleb alalt, kus pole lund, on tõenäoliselt üllatunud, kui valge öösiti õues on. Kui lund pole, on kõik tume ning keeruline eristada aga kui lumi on maas, siis justkui ei lähegi pimedaks.

Mul oli kunagi klassikaaslane Fijilt ja mu isa tõi välja (ja mina sattusin siis paanikasse, sest ta ei tea ju), et kuna ta on riigist, kus pole selliseid aastaaegu, siis ta ei pruugi teada, et vajalik on mõningaste varude autos hoidmine juhuks, kui auto katki läheb, lumme kinni jääb ning ta ei saa abi kutsuda ja peab terve öö autos veetma. Või et auto ei suuda ilma akuta ning bensiinita sooja tekitada ja siis on vajalikud tekid ja soojemad riided.

 Lisaks on olemas erinevat sorti lumi: mõni ei hakka kokku, osa lund on nii kerge ja õhuke, et sulab tunniga ära, mõni on nagu lörts. Ja siis on veel rahe – väikesed jääpallid, mille võib sassi ajada lumega. Muidugi ka see, et lumi koguneb kihtidesse ja kui isegi pealmine kiht on pehme ja kohev, siis selle all võib olla kokkuhakkanud lumi.

* * *

Ära unusta, kui VAIKSEKS lumi kõik asjad teeb. Kui väljas kõndida ajal, mil lund sajab, on kõik valgus kuidagi imelik ning hajuv ja heli on summutatud. Maailmas ei ole midagi teist sellist olemas.

* * *

Mu tütar Julie õpib Connecticutis asuvas koolis. Eelmine aasta oli tal toakaaslane Stephanie, kes on pärit Singapurist. Kuskil tänupühade ajal hakkas väljas lund sadama, mitte liiga palju, ja kuna väljas oli ikka veel soe, siis see sulas ära, mitte ei jäänud püsima. Mu tütart ja teine toakaaslane lihtsalt jooksid selles lumes ringi. Kui nad tuppa tagasi tulid, oli Stephanie (kes oli kohe tuppa tagasi kiirustanud, sest tema jaoks oli liiga külm) šokeeritud, sest Julie ja Darby õlad ning juuksed olid märjad.

Stephanie: LUMI ON MÄRG????? Keegi pole mulle seda öelnud!
Darby: Noh jah, see on ju sade. See tuleb taevast. See on märg.
Stephanie: Tsivilisatsioon ei peaks eksisteerima kohas, kus on nii külm!

* * *

Ma olin 21, kui esimest korda lund nägin. Ilmateade lubas lumesadu ja ma veetsin terve päeva taevasse vahtides, et millal viimaks lund sadama hakkab. Enne pimedust ei tulnudki aga keereldes langeva lume vaatamine oli minu jaoks imeline.

Ma sain päris kiiresti lumest rohkem teada. Ma ei teadnud, et olemas on “kuiv” lumi ja “märg” lumi. Ma ei osanud oodata, et kõnniteel on libedad kohad. Mind pani imestama külmunud järv ning ma mäletan, kuidas mind üllatas see, kui kiiresti mu kindad märjaks muutusid.

* * *

Ma olen pärit kohast, kus on aasta läbi suvi , nii et ma olin 17, kui esimest korda lund nägin. Algul oli see tõesti super, ma mängisin lumes, tegime lumeingleid, sain teada, et lumepallidega pihtasaamine on valus. Aga kui mu teksad läbimärjaks muutusid, sain ma aru, et lumi pole midagi muud kui külmunud vesi. Kogu elevus kadus ja ainus mõte mis jäi, oli see, kui märjad mu riided on.

9 kommentaari “Lumi on märg? Miks keegi seda mulle öelnud pole?

  1. Ja sa viitsisid selle kõik eesti keelde tõlkida? Nii armas!

    Ühtlasi sain ma teada, mis on NaNoWriMo, ja uurin nüüd nende foorumist neerupirukate hingeelu. Oh, internett…

    • See oli minu meelest nii huvitav lugeda, et oleks patt olnud mitte tõlkida.

      Loodetavasti järgmine aasta (või juba see aasta?) jõuad meiega ka liituda!

  2. Pingback-viide: Nagunii on novembris jube ilm. Tule parem ja kirjuta üks raamat valmis. | Tudengiraport - õppides läbi elu

  3. Pingback-viide: Aasta tähtsaim maraton on kohe algamas | Tudengiraport - aasta Uus-Meremaal

  4. Pingback-viide: Aasta tähtsaim maraton on kohe algamas - Blog24

    • Palun palun =) Nende kogemuste lugemine on endiselt üks mu NaNoWriMo lemmikmälestusi ja kui on vaja tuua näidet, kuidas teised NaNo tegijad sulle abiks võivad olla, siis see on alati esimene asi, millest ma räägin.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s