Kirjutamispagenduses

Ei saa öelda, et mul oleks viimastel nädalatel ajaga just priisata olnud. Ma tegelen oma artiklite kirjutamisega, tõlkimisega, iga viie minuti järgi vaatamisega, palju mu baka küsitlusele vastanuid on, Ruacrew töö, trenn ja noh… rohkem vist hetkel ei mahukski. Vahepeal oli küll juba tunne, et aju suitseb peas ja tahaks puhkust saada. Lisaks on tulemas ka NaNoWriMo (Jess, novembrikuu tuleb põnev), mis sel aastal nõuab tõesti pisut rohkem ettevalmistamist, kui eelmine aasta. Siis oli mul üks kindel ja teistest tunduvalt tugevam idee olemas. Läks käiku, 50 000 sõna päris niuhti valmis, praeguseks 60 000 ja kui nüüd mitte salata, siis peaksin oma tööde-tegemiste nimekirja ka selle toimetamise lisama.

Igaljuhul, selleaastane NaNo. Ma ei suutnud Tallinnas endale seda aega võtta, et keskenduda selleaastasele teemavalikule. Miku küll pakkus neti eemaldamist, ent kodu on siiski kodu ja liiga turvaline koht kõrgema klassi mõttetööks. Vaatasin erinevaid majutusasutuste pakkumisi, et üheks ööks sinna põgeneda. Midagi sobivat (st hinna poolest) ei sattunud ette. Ja siis küsis Miku, et kui ma tahan minna kuskile metsade keskele, kus keegi ei sega, siis miks mitte T.L.’i juurde? Vaatasin talle juhmaka näoga otsa. Miks mina sellele ei mõelnud?? Kuna aga Miku niivõrd toredasti mõtles minu eest, siis tegin paar telefonikõnet ja sain teada, et uksed on minule täiesti avatud. Ja nüüd ma olen siin. Kuskil metsade ja põldude vahel, naabri suitsu on siiski näha, kesk lapsepõlvemälestusi, Kati kõrvaldiivanil ning tegelen ideede korrastamisega.

31 arvutist välja nopitud ideest jäi alles 8. Kõik need ideed tunduvad midagi, millest võiks midagi saada. Ja nii keeruline on kõrvale heita teisi ideid, millest võiks ka midagi saada aga mite just praegusel ajahetkel.

Hommik algas värskete mõtetega. Panin ideed tabelisse kirja ja eemaldasin veel mõned (Kati abiga), nii et alles jäi neli ideed, millest kaks tunduvad kõige tõenäolisemad, et suudan ka 50 000 sõna välja manada. NaNo juhendmaterjal soovitas siis hakata lahti kirjutama.

Lühikene pooleteisepäevane kirjutamispagendus lõppes täpselt nii, nagu ma salaja soovisin. Mul on olemas teema, tegelased ja päris mitmed sündmused. Ja samas ei tunne ma, et ebaõiglaselt teised teemad kõrvale oleksin jätnud, vaid kõikidel mu mõtetel oli võrdne võimalus. Nüüd pole muud teha, kui jääda 1. novembrit ootama (ja samal ajal tegeleda edasi Ruacrew, Kirjasule, baka jms tööde-tegemistega).

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s