Segadus laual

Kes meil Nõmmel külas käinud, siis need teavad, et meil on kaks kirjutuslauda otsapidi koos. Üldiselt aga kui külalised tulemas on, siis ma koristan veidike ja ei saagi aru, et minu asjade all on üldiselt poolteist lauda ja siis pool lauda on Mikule. Eile kodust ära kiirustades jäi lihtsalt jälle silma, et kuigi ma just tõstsin oma asjad ära, siis jälle on see märkmik, too raamat, mõned pastakad jms Miku lauale tee leidnud. No mina ei tea, mis neid sinna tõmbab! Ja Miku võib nii palju, kui tahab, öelda, et ma jätan asju laiali, kui tegelikult on probleem selles, et mul pole mingit kindlat kohta paarile asjale tekkinud ja need on siis igalpool, kuhu parasjagu satuvad. Või kui me filmi vaatame, siis tavaliselt on teleriks Miku kuvar ja mul peab kogu aeg midagi nokitsemiseks ees olema ja siis tõstan jälle oma joonistusasju edasi-tagasi. Ja noh natuke on asi ka selles, et mul on lihtsalt liiga väike laud. Ma üritan sinna mahutada liiga palju asi. Hetkel nt kaks tassi, pluss suur joohitops, liivakell, üks raamatuhunnik (ei, need raamatud ei mahu mujale), üks märkmikuhunnik, nende plastist kontorisahtlite hunnik, kus peal on album, veel paar raamatut ja misiganes, mis mujale ei sobi, pastakaid-pliiatseid täis topitud tass, liivakell, pisike lauaprügikast (jah, suur prügikast on lausa kahe sammu kaugusel), telefon ning jooksvalt mingid paberid-vihikud-raamatud, mida hetkel vaja läheb. Ja siis muidugi on veel mu läppar (ja läpparialus, mis võtab veidi rohkem ruumi), hiirematt, hiir ning laadija juhtmed. Ja mul on vaja piisavalt ruumi, et käed mahuksid ilusti lauale ära ja et hiire juhe millegi taha ei takerduks. Ime pole, et mu asjad vahepeal Miku lauale kipuvad sattuma, mis ometigi nii ilus ja tühi on…

Kaks sahtlit on ka mul, aga neid on vähe ning mu laual ei ole ka liiga palju asju, sest ma kasutan neid kõiki aktiivselt! Kui ma peaksingi kunagi oma kirjutuslaua ostma, siis tean päris täpselt, mida ma vajan. Esmalt see peab olema SUUR! Ei mingit väikest minimalismi võrdvõrmi, kus on ruumi ühele kohvitassile ja arvutile. Mina tahan pool elamist sinna peale ära mahutada (nagu praegu ma üritan), rohkelt sahtleid, et teine pool elamist nendesse ära mahutada ja et oleks mugav laua taga töötades asju võtta ja siis eriti hea oleks mingi riiulisüsteem laua peal, et ma selle esimese poole elamisest vertikaalselt kõrgustesse saaksin tõsta ja mul lauaplaadil rohkem laud1ruumi oleks, sest tegelikult mulle meeldib tühi laud – juhul kui mul on asju kuskile panna. Kiire otsingu tulemusena leidsin nt On24st kaks lauda, mida ehk isegi kaaluks.

Esimene on oma sahtlite ja riiulite arvuga päris hea, kuigi negatiivsed on need riiulid. Mitte et need halvad oleksid, kuid väga keeruline on saada ülevaadet, et mis seal taga paremas nurgas siis õigupoolest oligi… Jalgu saan ka sellele lauaplaadi all olevale “plangule” toetada, aga kui ma midagi sinna peale paneksin, siis ajaksin need tõenäoliselt vähemalt kolm korda päevas maha. Väljaliikuv klaviatuurilaud pole tegelikult absull vajalik, sest lauaarvutit mul pole ega lähitulevikus ka tule.

Sellega võrreldes vähe parem variant on teine. Esiteks väljanägemine on parem, teiseks pole mingeid sügavaid raskeid ligipääsetavaid riiuleid ja kolmandaks lauaplaat laud2on suurem! Paar riiulit laua kohale seinale ja täitsa perfektne olukord.

Ja nüüd siis hinnast ka. Esimene laud on 251€ ja teine laud 843€. Jah, ilmselgelt ma jään veel pikaks ajaks oma vana tubli laua juurde.

Tegelikult aitab nüüd laudadest rääkimisest. Ma olen oma “Jah!” käitumisega lõpetanud toredas olukorras, kus mul on piisavalt ka muud teha. Hetkel ootavad tõlked, grupitöö ettevalmistamine, artiklid, trenn, lugeda tahaks ja bakatöö! Küsitlus on juba paar nädalat üleval olnud, teist sama palju on veel ees, ning ma olen lihtsalt nii rõõmus ja õnnelik selle tagasiside üle, mida vastajad mulle veel lisaks kirjutanud on. Kindlasti kirjutan tulemustest pikalt-laialt ka siin, kui õige aeg käes on. Kui aga üks kiireloomuline tõlge tehtud saab, siis mul hakkab tekkima tunne, et peaks iseendale tööaja sisse viima. Lihtsalt selleks, et teha intentsiivselt tund tööd, mitte kaks tundi ekselda töötegemise-interneti-lebotamise vahel. Eriti novembrisse vaadates on selline kindel päevakava enam kui vajalik.

Miks? Novembris on esiteks muidugi NaNoWriMo, kus ma tahan osaleda. Lisaks saan novembris hakata tegelema küsitluse analüüsiga. Nende kahe aegarööviva tegevuse kõrval jätkub endiselt RuaCrew tööelu, Kirjasule tööelu, trennielu ning võibolla algab ka kahe koolituse elu. Puhkus? Küll ma talvel jõuan!

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s