Tipa-tapa baka poole

No tänane kirjutamine jäigi juba üle kesköö, aga pole hullu. Plaanisin rongis kirjutada, kuid see oli täis nagu silgutünn. Hea et oli ruumi seista, arvuti väljavõtmisest ei tasunud unistadagi.

Ja veel valdas täna mu mõtteid tõsiasi, et kaua tehtud kaunikene, bakalaureusetöö küsimustik, on viimaks saadetud internetti oma laia elu elama ja mulle vastuseid tagasi tooma. Isiklik eesmärk oleks vähemalt 100 vastust kätte saada. Kõik mis sellest üle läheb, on boonus ja väärt ekstra tähistamist. Igaljuhul, pöidlad pihku!

Päev 8: Kujutle, et järgmisel seitsmel päeval ei saa sa toast lahkuda. Kirjeldaigat päeva, kasutades päeva kohta kuni 50 sõna.

Ma eeldasin et tegu on ajaga, kus ma ei pea ka väljaspool kodu mingeid tööülesandeid täitma, koolitustel käima jne. Miku on ka kuskile ära saadetud, et mul oleks üksinda huvitavam seda seitset päeva mööda saata.

I päev: Magasin nii kaua, kuni uni otsa sai. Esimene kord juhtus see kella kümne ajal, aga ma ei andnud alla ja venitasin une kella kaheteistkümneni. Kui viimaks päike silmad siiski lahti sundis, mõnulesin veel veidi ning roomasin siis voodist välja. Tegin süüa ja maandusin siis arvuti taha. Tõusin õhtul.

II päev: Nonii, graafikujärgselt trennipäev ja seega sai pärast ärkamist, söömist ja netitiiru veidike Zumbatatud. Ja samal ajal siis poole silmaga sarja vaadatud, et liiga kiirelt ära ei tüdineks. Et mitte liialt aega arvuti taga veeta, võtsin poolelioleva raamatu ja jõudsin tänase päevaga lõpuni.

III päev: Eilne Dota mäng venis pikaks, ärkasin taaskord lõuna paiku, kui normaalsetel inimestel juba pool päeva läbi on. Tegelesin veidi ka tööga ning alustasin, lõpetasin ja saatsin kaks artiklit ära. Ja siis oli juba aeg eilne Dota kaotus mitme võiduga tasa teha.

IV päev: Tekib isu välja minna, aga ei saa. Teen tujutõstmiseks veidike Esther Ekharti videode järgi joogat. Või no esimese venituse teen Ed Sheerani muusika taustal ära. Mingi pikem kombinatsioon on viimaks ka meelde jäänud. Ülejäänud päev möödub vaheldumisi arvuti taga ning voodil raamatut lugedes.

V päev: Tänu jumalale, et raamatukogust suurema portsu teoseid kaasa haarasin, muidu oleksin küll paraja jama sees. Viies päev kodus olemist hakkab juba tüütuks muutuma. Vaatan ihalevalt aknast välja, oravake jookseb ja naudib vabadust. Ohkan ja haaran külmikust hoopis jäätist.

VI päev: Teadmine, et tegu on juba eelviimase päevaga, annab veidi energiat. Hommikupoole teen taaskord Zumbat ja pärastlõunal tuleb Kati külla. Hah! Välja ei tohtinud minna, aga see ei tähenda, et kedagi sisse ei tohi kutsuda!

VII päev: Prügi vajaks väljaviimist, külmik on tühi, raamatud on siiski läbi saanud (viimase lõpetasin täna lõunal), Dotast ja muudest arvutimängudest on kopp ees. Teen ilusti-kenasti küll trenni, aga tundub et kolm päeva on mu piir – neljandal tahaks juba nina majast välja pista.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s