Neljas päev. Kuulan salaja pealt.

Päev 4: Kirjuta 250 sõna. Alusta dialoogiga, mida just kuulsid.

Ma vaatasin algul viiendat päeva ja pidin juba otsad andma, sest see tundub nii keeruline või pigem ehk üldse mitte minu stiil. Neljas päev on väheke lihtsam. Tänase alustamine võttis ka aega. Kaks tüüpi küll mu selja taga jutustavad piisavalt, aga iga teine sõna on seoses arvutimänguga ja ingliskeelne. Võiks ikka nii olla, et dialoogist lugejad aru saaksid. Või võib ka mitte aru saada?

„Seal said normaalselt tankida, siin sa ei saa tankidagi. Kuskil maas pikali kogu aeg.“
„Sul pole piisavalt häid spelle.“
„Ma ei saa spelle pannagi, kuskil maas pikali kogu aeg.“
Ülemmaag Vorarl ohkas sügavalt ning hõõrus kondiste näppudega otsmikku. Byskyl võis olla üks sajandi andekamaid õpilasi, ent koos suure talendiga tuli ka paras ports rahulolematust. Andeka maagina oli siiani Byskylile kõik mängeldes kätte tulnud ja olukorrad, kus pidi lisaks loomulikule oskusele ka tehnikat lihvima, vaeva nägema ja harjutama, olid talle võõrad. Kui harjutus välja ei tulnud, siis loomupärase uudishimu ja sihikindla harjutamise asemel läks ta nurka mossitama ja leidis sadakümme varianti, miks tal välja ei tule. Mitte ükski variant ei sisaldanud tõdemust, et ehk peaks ta rohkem proovima.
„Byskyl,“ proovis Vorarl nüüd uuesti mossitades seina vahtiva noormeheni jõuda. „Sa pead pisut rohkem iseseisvalt harjutama, et jõuda nende loitsude kasutamiseni, mis lubavad sul edasi püüelda. Sul on hetkel lihtsalt seisak.
Byskyl turtsatas läbematult. „Mis seisak? Siit on lihtsalt võimatu edasi minna! Sa ei aita ka mind!“
„Ma olen terve nädala järjest sinuga siin harjutanud!“ vastas ülemmaag pahaselt.
„Ja mis sellest kasu on? Sina oled ikka sama vana kustuv maag ja mind sa ikka edasi ei aita,“ viskas Byskyl.
„Ma ei saa sinu eest loitsida!“
„Sa võiksid mulle öelda!“
„Ma ütlengi: sa pead rohkem harjutama.“
„Ei pea! Mul oleks vaja paremat õpetajat!“ hüüatas Byskyl tigedalt vastu.
„Või mul paremat õpilast!“ ärritus nüüd ka siiani kannatlik Vorarl ja viipas käega.
„Krooks!“ kostis väike konnake, enne kui ülemmaag ta pihku haaras ja kaugele järve lennutas.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s