Eestipärane pärastlõuna Austrias

Meie Eestipärane pärastlõuna sisaldas järgmisi toite:P1300694

  • Tatar põdralihaga (aitäh-aitäh Triinule, kohalikule eestlannale, kes mind õige poe õige riiulini juhatas ja kust ma õige tatra ka kätte sain)
  • Täidetud munad
  • Leivasupp hapukoorega
  • Kamavaht pohla-õunamoosiga (moos siis tehtud minu ema poolt!)
  • Kuivatatud õunad (jällegi, aitäh emps!)
  • Kasekese kommid, Kamatahvel ja Nurri šokolaad
  • Nurmenuku-piparmünditee (korjatud, kuivatatud ja mulle kaasa pandud jälle mu ema poolt)
  • Õhtutee rooibuse lisandiga

Munasid kiideti päris palju ja leivasupi retsepti sooviti ka endale. Nad ei suutnud kohe kuidagi uskuda, et see ongi leib! Retsept oli päris lihtne, aga ma usun, et järgmisel korral panen vähem suhkrut. Liiga läilaks läks ära, kuigi hapukoor aitas veidike mahendada. Kamavahtu tegin ma esimest korda elus, kuid kindlasti teen veel. Ülilihtne, ülimaitsev! Austria tüdruk palus, et talle Eestist saadaksime, talle meeldib katsetad eri köökidega. Korea tüdrukud ütlesid, et ka neil on mingi sarnase maitsega jahusegu olemas, kuid nemad tarbivad seda üldiselt kas piima või veega.

Emps, sulle pidin kiidusõnad edastama! Kiideti ja imetleti nii moosi, õunu kui ka teed. Et väga produktiivne pere meil 🙂 Sest seda mainisin ka, et vanaisa mul jahimees ja kuigi ma ei tea, kas tema just on see, kes antud põdra meile konservi toimetas, siis mingi osaline oli ta kindlasti. Põdraliha on muidugi eriti nämma! Üks konserv veel alles, aga selle võtan kaasa, kui Prantsusmaale Anne’le külla lähen.

Taustaks käis meil 2011 aasta laulu- ja tantsupidu, et tutvustada välismaalastele ka meie tantsukultuuri ning ka reklaamida. See aasta on ometigi uus olemas! Tervitamine, viktoriin ja hüvastijätt käis kahes keeles. Üks rääkis meist eesti keeles ja teine tõlkis. Et anda maiku, kuidas siis eesti keel kõlab.

Mõttepuhang teha külalistele ka väike Eesti-teemaline viktoriin sai ka reaalsuseks. Viktoriini eesmärk polnud niivõrd nende teadmiste karm kontroll, vaid pigem silmaringi laiendamine. Seltskond koosnes: 2 leedukat, 1 sakslane, 1 austerlane, 1 ungarlane, 3 korealast ja 3 türklast. Muidugi ei saa neilt eeldada, et nad kõike teavad, kuid me oleme siiski uhked: nulli punktiga ei jäänud keegi. Küsitud sai järgmist:

  1. Mis on Eesti pealinn?
  2. Kui palju inimesi elab Eestis?
  3. Kui vana on Eesti?
  4. Mis juhtub Eestis sel suvel?
  5. Nimeta Eestit ümbritsevad riigid.

Kokku oli võimalik saada 12 punkti ja võitjaks osutus 10 punktiga sakslane, kes sai siis auhinnaks väikese Eesti märgikese, mille ma enne siiatulekut Tiimaris “igaks juhuks” kotti pistsin. Tasus ära! Ära tasus ka see, et nüüd vähemalt on Eesti pealinn teada ja alguseks on see hea küll!

Igaljuhul oli minu meelest selline igati tore pärastlõuna, kus sai tutvustada Eesti toite ja kultuuri. Ka kutsutud külalised jäid igati rahule ja tulevikus peaks meil olema oodata nii Korea kui ka Türgi söögiga tutvumist.

P1300719

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s