Ja pool on veel ees

Tänase hommikuga on mu sõnadeseis NaNoWriMo’s 25 108. See teeb siis keskmiselt 2092 sõna päevas ning kui ma jätkan samasuguses tempos, siis lõpetaksin 24. novembril. Kui aus olla, siis on siiani olnud üllatavalt kerge kirjutada. Ma tean juba ammu, et ma olen natuke selline võistlejahing, kes grupiga pingutab rohkem ning on tõenäolisem, et teen ära. Isegi, kui tegelikult keegi kontrollida ei saa, siis ma ei suuda valetada. Miks? See ei annaks midagi ju. Trenni teen ka mitmendat kuud tänu sellele, et osalen Pereklubi trenniteemas ning ei taha luuseriks jääda. NaNoWriMo’s ka. Ma tahan ikka võidukalt lõpetada! Iga päev vähemalt 1667 sõna ning kui tuleb rohkem, siis tuleb ja ma lõpetan lihtsalt varem. Seda, mis aga järgneb NaNoWriMo’le, ma veidi pelgan, sest praegu on mul tunne, et ma peaksin vägagi põhjalikult mitmeid asju ümber kirjutama.

Mul on põhimõtteliselt üks peategelane, kelle elus toimub kaks suure tähtsusega asja. Ma usun, et ma tuleksin kordades paremini toime, kui ma lööksin need kaks asja eraldi – ühes raamatus üks sündmus ja teises teine aga ei, ma otsustasin need liita ja ühte sulatada. Nüüd siis saan kakelda. Vähemalt NaNoWriMo raames on mu sisemine toimetaja puhkusele saadetud ja alles detsembris lasen ta välja ning saan siis halada, mida idiootset ma kokku olen kirjutanud. Ma saan ise ka aru, et tegelikult ideede pealispinda kraabin ma päris hästi aga puudu jääb sügavusest ning ma kardan, et nende jaoks, kes on sarnaselt mu tegelasele ühe keerulise asja läbi elanud, et neile jääb puudu ka usutavusest. Kuid ma proovin. Ma annan endast parima!

PS: Austria pole ikka veel öelnud, et neile on kiri kohale jõudnud. Kas ma peaksin muretsema? :/

4 kommentaari “Ja pool on veel ees

  1. NaNo blåhane siinpool – tahtsin lihtsalt öelda, et see on omamoodi distantsi asi ka. Eelmine aasta olin ma läbi terve novembri kindel, et mu raamat on täielik jura, aga praegu tagasi vaadates on see üleüldiselt hea ja on tõelisi pärle. Praegugi on nii, et loen oma pool kuud tagasi kirjutatut ja tegelikult on seegi hea, kuigi kirjutamise ajal oli vaid üks mõte: “aaaahhhh kui halb ma olen”. Nii et ära muretse nii palju. 😉 NaNo on nautimiseks niisama palju, kui 30 päevaga raamatu kirjutamiseks.

  2. Pingback-viide: Minu november on täis kirjuid lehti, sügishõngu ja kirjutamist | Tudengiraport - natuke koolist, natuke elust

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s