Mina mütsi ei kanna

Enne Saksamaale minekut leidsin kodust kapist mõnusa soni, mille siis kaasa võtsin, et pead päikese eest kaitsta ja niisama tore välja näha. Vilniuses ümber istudes unustasin selle bussi. Mina reisisin Berliini, müts tagasi Tallinnasse. Eestis sain kätte, täitsa ühe päeva kandsin ja siis jälle. Tulen Raplast ära, ema helistab mõned tunnid hiljem: “Kuule, sa jätsid mütsi maha.” Nojah, ma saan vihjetest aru, ning jätan ta siis koju kapi peale, enne kui reaalselt ära kaotan.

TLU tekkel on ka raamaturiiuli kaunistus ning Woofi (hundipeamüts) istub riidestange otsas. Tundub, et ainus müts, mida ma suudan kanda on suusamüts talviti, nii et vaid ninaots ja silmad välja paistavad. Täitsa selleks, et Tallinna peal terrorist välja näha.

Täna koolis pidime oma lõputöö teema ja juhendaja kirja panema. Hea tunne oli ikka, et mul mõlemad juba olemas on. Nüüd tuleks tegutsema ka tasapisi hakata, et A vääriline teos valmis kirjutada.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s