Palju õnne minu koolile!

Palju õnne, Rapla Vesiroosi Gümnaasium! Juba oledki 25!

Käisin täna oma vanas koolis vilistlastundi andmas ning aktusel. Ma pole (kahjuks) Vesiroosis terve oma kooliaega käinud. Esimesed üheksa aastat omandasin tarkust Rapla Ühisgümnaasiumis. Peale 9. klassi oli sellest koolist, sellest keskkonnast, sealsetest õpilastest ja õpetajatest nii kõrini, kui võimalik ja tulin üle Vesiroosi(minu lennust tegi sama otsuse veel 9 inimest. Vastupidist otsust ei tea kedagi, kes oleks teinud). Parim valik, muidugi! Sest need 3 aastat, mis ma gümnaasiumiastmes Vesiroosis veetsin olid suurepärased. Ja seetõttu nimetan ma ka Vesiroosi enda kooliks ja ennast RVG 22. lennu vilistlaseks, kuigi aastate järgi veetsin põhikoolis rohkem aega.

Igaljuhul, tagasi sünnipäeva juurde. Algul ma ei mõelnud vilistlastunni peale, sest arvasin, et ei oskaks midagi rääkida. Aga siiski, 6B kutsus ja ma lobisesin terve tunni täis. Südamest loodan, et keegi igavusse ei surnud, ning neil oli huvitav. Näitasin ka oma põhikooliaegseid märkmikke, ilmunud raamatuid ja Medaljoni käsikirja (loe: valged kaustikud, peaaegu loetamatu käekirjaga täis kirjutatud). Täitsa mõnus oli ja järgmine kord vast julgen siis vabatahtlik ka juba olla.

Pärast vilistlastundi toimus pidulik aktus. Kui välja jätta maavalitsuse esindaja kohatu sõnavõtt, siis oli ülimõnus aktus. Näidati filmilõiku, mis tehti 1988. aastal kui kool valmis. Veidi lauldi ja siis tehti lühinäidend, mille mõtteks jäigi see, et RVG’s õpivad originaalsed inimesed. Ja nagu hiljem arutasime omavahel, siis tõesti, RVGs on lubatud õpilasel oma peaga mõelda. Ja mõtle vaid, ka tegutseda! Kui rahvatantsurühm “Eesti muld ja Eesti süda” järgi tantsis, siis täitsa lõpp, aga mul tuli peaaegu pisar silma. Nii tohutult hea on see tunne, kui saad minna tagasi vanasse kooli. Õpetajad, direktor, õppealajuhataja – kõik mäletavad sind nime järgi ja uurivad kuidas läheb. Tunne, et ma olen igati ja iga kell sinna oodatud! Lihtsalt… super!

23_lennututipidu322-viPärast aktust sai võileivatorti ja magusat kringlit ja siis muidugi õpetajatega juttu ajada. Uurisin sügise praktika kohta ka (juhul kui ma lähen kevadel Erasmusele), mis oleks täiesti teostatav ja siis muljetasime veel niisama. Üks meeldiv ennelõuna veedetud ja homme on juba korralik vilistlaspidu!

Palju õnne, Vesiroos! Aitäh, et oled nii äge kool kui oled. Aitäh, et andsid tagasi koolirõõmu. Aitäh, et mul on olemas kool Raplas, kuhu ma tahan rõõmuga minna ja millega ka pärast lõpetamist igakülgselt seotud olla!

Koolipildid RVG kodulehelt. Minu pilt(olen ruudulises seelikus) minu tutipeolt 12. klassi lõpus.

2 kommentaari “Palju õnne minu koolile!

  1. Nõustun Enega ja kasutaks ühe RVG õpetaja sõnu: Saadlo suudab alati aktused sisukaks ja meeleolukaks muuta 🙂 Õige otsus oli kohale minna!

  2. Pingback-viide: Magistrist keskkooli ja siis tagasi magistrisse | Tudengiraport - õppides läbi elu

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s