Päev 24 – Kiri oma vanematele.

Kallis emps ja kallis iska!

Aitäh selle eest, kuidas te mind kasvatanud olete. Kuigi on olnud ka piisaval hulgal uste prõmmimist, solvumist, pisaraid ja lubadusi “kohe kui 18 saan, kolin kodust ära” maabun ma siiani nii mõnigi öö kodus diivani peal ning kõik eelnev on ka ära kadunud. Head eeskujud mitmel rindel ja mitu huvipakkuvat asja millega isegi võiks rohkem tegeleda, kui hetkel rohkem viitsimist oleks – rahvatants, kästöö ja ökom eluviis kui praegu. Aga eks on aega sellega järjele jõuda. Muidugi on olnud kogu selle 20 ja poole aasta jooksul ka pahandusi ja tülisid aga avalikult ometigi musta pesu pesema ei hakka ning pealegi – kõik head mälestused kaaluvad halva üle.

Teie tütar,

E.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s