Päev 24 – Kiri oma vanematele.

Kallis emps ja kallis iska!

Aitäh selle eest, kuidas te mind kasvatanud olete. Kuigi on olnud ka piisaval hulgal uste prõmmimist, solvumist, pisaraid ja lubadusi “kohe kui 18 saan, kolin kodust ära” maabun ma siiani nii mõnigi öö kodus diivani peal ning kõik eelnev on ka ära kadunud. Head eeskujud mitmel rindel ja mitu huvipakkuvat asja millega isegi võiks rohkem tegeleda, kui hetkel rohkem viitsimist oleks – rahvatants, kästöö ja ökom eluviis kui praegu. Aga eks on aega sellega järjele jõuda. Muidugi on olnud kogu selle 20 ja poole aasta jooksul ka pahandusi ja tülisid aga avalikult ometigi musta pesu pesema ei hakka ning pealegi – kõik head mälestused kaaluvad halva üle.

Teie tütar,

E.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s